Sigrid Vorobjov: alkoholireklaami piirangud avaldavad mõju noorte käitumisele

"Viimase tervisekäitumise uuringu põhjal on positiivne uudis, et järjest on kasvanud nii poiste kui tüdrukute hulk, kes elu jooksul ei ole üldse alkoholi tarvitanud – see on jõudnud 60 protsendini," ütles Sigrid Vorobjov Tervise Arengu Instituudist.

Pilt: Albert Truuväärt

Sigrid Vorobjov: alkoholireklaami piirangud avaldavad mõju noorte käitumisele

Meelis Piller

"Viimase tervisekäitumise uuringu põhjal on positiivne uudis, et järjest on kasvanud nii poiste kui tüdrukute hulk, kes elu jooksul ei ole üldse alkoholi tarvitanud – see on jõudnud 60 protsendini," ütles Sigrid Vorobjov Tervise Arengu Instituudist.

Sigrid Vorobjov tutvustas Eesti elanike alkoholi tarvitamist kolme kõige värskema uuringu põhjal – Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, kus valimi moodustasid 5000 täiskasvanut inimest vanuses 16 kuni 64 eluaastat. Seda uuringut on viidud läbi regulaarselt läbi alates 90. aastast.

Teine Eesti täiskasvanute uuring, kus uuriti samamoodi 16 kuni 64 aastaseid elanikke, valim oli sama suur – siis selle uuringu andmete kogumine toimus eelmisel kevadel ja see uuring oli selles mõttes esmakordne, et põhjalikumalt küsiti lisaks alkoholi tarvitamisele ka erinevate tubakatoodete tarvitamise ja narkootiliste ainete kohta. Lisaks tutvustas ta kooliõpilaste andmeid Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu põhjal, kus valimis oli üle 6000 kooliõpilase. See on pikaajaline uuring, mida viiakse läbi regulaarselt iga nelja aasta järel alates 93. aastast ja küsitletakse ühed 11-, 13- ja 15aastaseid õpilasi. Uuringus osales üle 100 kooli.

"Kui nüüd tutvustada täiskasvanute alkoholi tarvitamist, siis suuri muutusi ei ole toimunud," ütles Vorobjov. "Viimase uuringu põhjal ligi veerand olid need, kes tarvitasid alkoholi nädalas mõned korrad või sagedamini ja 28 % oli neid, kes kuus tarvitasid alkoholi ühe tarbimise korra ajal kuus või rohkem alkoholiühikut. 15 protsenti vastanutest olid need, kes tarvitasid alkoholi nädala jooksul siis tervist ohustava koguses."

Tervist ohustava alkoholi tarvitamine esines sagedamini madalama haridustasemega meeste hulgas ja suurema sissetulekuga vastajate hulgas.

Salaalkoholi joomine kasvab

Võrreldes eelmise uuringuga oli näha, et on kasvanud mitteametlikust müügikohast alkoholi saamine. Küsimustik küll ei täpsusta seda, et kuskohast täpselt osteti.  Kuid et selliseid vastajaid oli rohkem Kesk- ja Lõuna-Eesti elanike hulgas, siis kaudselt võib näidata seda, et alkoholi võidi saada nende käest, kes seda Lätist tõid.

Seitse protsenti oli neid, kes vastas, et nad on juhtinud autot alkoholi tarvitanud ja, ja sealhulgas üks protsenti oli neid, kes oli seda korduvalt teinud.

"Kui vaadata eraldi probleemset alkoholi tarvitamist, siis siin on aluseks võetud audit skoor, mis koosneb kolmest küsimusest ja mille põhjal hinnatakse alkoholi tarvitamise sagedust ja kogust viimase 12 kuu jooksul," ütles Vorobjov.

"Võrreldes mehi-naisi, siis on näha, et eri vanusrühmades esineb meeste hulgas kaks korda sagedamini probleemset alkoholi tarvitamist, välja arvatud nooremas vanuserühmas 16—24, kus naiste hulgas esineb isegi pisut sagedamini probleemset alkoholi tarvitamist."

Alkoholi tarvitamine on seotud erinevate probleemidega, samuti terviseprobleemidega. Uuringu andmete põhjal saab väita, et igal seitsmendal inimesel on enda sõnul esinenud terviseprobleeme alkoholi tarvitamise tõttu ja kolmandiku nendest viimase aasta jooksul.

Alkoholi tarvitamisega seotud probleeme esines sagedamini meeste hulgas ja üle 45 aastaste vanuserühmas. Kaks protsenti oli neid, kes vastas ise, ta on elu jooksul saanud alkoholi liigtarvitamise tõttu ravi. Seda esines ka sagedamini üle 35 aastaste meeste hulgas.

Sama tulemust, et alkoholi tarvitamine on seotud terviseprobleemidega näitasid ka kooliõpilaste andmeid andmed. Need õpilased, kes siis olid vähemalt kaks korda olnud purjus, hindasid sagedamini enda tervist rahuldavaks või ka isegi väga halvaks. Samamoodi need, kes vastasid, et nad vähemalt kord nädalas on viimase kuu jooksul alkoholi tarvitanud, ka nemad hindasid ligi kaks korda sagedamini oma tervist rahuldavaks või väga halvaks.

Samamoodi kui alkoholi tarvitamine on seotud füüsilise tervisega, on see  seotud ka vaimse tervise probleemidega. Seda kirjeldavad andmed, et täiskasvanutel, kellel esines probleemset alkoholi tarvitamist, esines sageli depressioonisümptomeid. Ka kooliõpilaste hulgas, kes vastasid, et nad on olnud elu jooksul purjus, esines ligi kaks korda sagedamini depressiivseid episoode ja õpilased, kes olid olnud vähemalt korra elu jooksul purjus, olid olnud ka siis ligi kolm korda sagedamini näieks mõelnud enesetapu mõtteid.

"Antud uuringute põhjal ei ole küll võimalik öelda seda, kas üks või teine probleem – kas näiteks oli keeruline olukord ja selle olukorra nii-öelda leevendamiseks alustati alkoholi tarvitamist, siis vastupidi, et probleemne alkoholi tarvitamine on viinud mõne sõltuvushäire või vaimse häire tekkimiseni," selgitas Vorobjov. "Siiski on oluline on see, et alkoholi tarvitamine on seotud vaimse tervisega."

60 % noortest pole kunagi alkoholi proovinud

On positiivne uudis, viimase tervisekäitumise uuringu põhjal on see, et järjest on kasvanud nii poiste kui tüdrukute hulk, kes elu jooksul ei ole üldse alkoholi tarvitanud – see on jõudnud 60 protsendini.

Kooliõpilaste alkoholi tarvitamine on tõenäoliselt on seotud erinevate meetmete rakendamisega. "Näiteks, kui nüüd vaadata aegrida, alates 2005. aastast on Eestis järjest tõstetud aktsiisimäärasid, 2008. aastast kehtestati alkoholimüümise aegadele piirangud ja samuti on järjest enam tegeletud alkoholireklaami piiramise ja keelustamisega," rääkis Vorobjov. "Sellest on näha, et on mõju noorte käitumisele."

On näha, et 11-15-aastaste hulgas on langenud nende õpilaste osakaal, kes on olnud kaks või enam korda purjus.

Poiste ja tüdrukute alkoholi tarvitamise mustrid on muutunud järjest sarnasemaks. See võib olla mõjutatud sellest, et on muutunud soorollid, et järjest rõhutatakse soorollide võrdsustumist. Näiteks käitumine, mida varem tüdruku puhul ei peetud sobivaks, siis nüüd näiteks ei nähta selles probleemi, kui tütarlaps tarvitab alkoholi või on purjus.

Alkoholi tarvitamise ennetamise juures on oluline roll vanemal

Tervisekäitumise uuringu põhjal küsiti ka, kust on siis pärit alkohol, mida kooli õpilane on tarvitanud. Sellest selgus, et ligi kolmandikule õpilastest oli alkoholi pakkunud tema lapsevanem. "Lapsevanemad võivad ekslikult arvata, et ta enda kontrolli all pakub lapsele alkoholi ja pigem sellega hoiab ära eksperimenteerimise riski," rääkis Vorobjov. "Kuid siiski kaasaegse ennetuse seisukohast seda ei peeta õigeks. Pigem oodata alkoholi tarvitamisega vähemalt 18. eluaastani või ka kauem, sest et noore inimese aju on alles välja kujunemas ja alkoholi ohtlik mõju ajule ja kogu organismile on oluliselt suurem."

Ennetuse seisukohalt on nii, et kui me hoiame ära ühe uimasti tarvitamise ehk  alkoholi tarvitamise, siis sellega hoiame ka ära järgnevate uimastite, näiteks narkootikumidega eksperimenteerimise. Erinevad riskikäitumised on omavahel seotud.

Lisaks küsiti siis noorte käes, kuidas nad näevad ja hindavad oma vanemate alkoholi tarvitamist. 25 protsenti õpilastest oli selliseid, kes pidasid vanemate alkoholi tarvitamist probleemseks.

Ligi kolmandik oli neid, kes soovis, et vanem lõpetaks alkoholi tarvitamise või oli lausa tahtnud peita alkoholipudeleid.

Alkoholi tarvitamine on seotud tülidega. 20 protsenti õpilastest on ise tülitsenud vanemaga ja 28 protsenti ehk ligi kolmandik oli neid, kes on olnud pealtvaatajaks vanemate tülidele, kus probleemiks oli vanemate alkoholi tarvitamine.

"Kokkuvõtteks täiskasvanute hulgas on hea uudis, et alkoholi tarvitamise sageduses ja tarvitatud kogustes ei ole muutusi viimaste aastate jooksul," rääkis Vorobjov. "Kuid siiski endiselt on meile vaja tegutseda, sest probleemiks on see, et tarvitatakse ühe loomise korral suhteliselt suurtes kogustes."

Võrreldes varasema uuringuga on kasvanud nende laste osakaal, kes ei ole kunagi alkoholi tarvitanud ja vähenenud on nende laste osakaal, kes on iganädalaselt alkoholi tarvitanud ja purjus olnud.

Vorobjovi hinnangul peaks eraldi tegelema vanemate hariduse toetamisega, täiskasvanute väärtushinnangute ja hoiakute muutmisega – selle kaudu saab mõjutada ka noorte käitumist.

 

Laadimine...Laadimine...