Siim Sukles: rahvaspordis on kõige raskem distants tugitoolist välisukseni

"Kui küsida, mis võiks ühiskonnas olla alkoholi tarbimise aseaine, siis saab see olla ainult sport, mis suudab kaasata kõiki ühiskonnakihte," rääkis Eesti Olümpiakomitee peasekretär Siim Sukles Eesti Karskusliidu konverentsil.

Pilt: Scanpix

Siim Sukles: rahvaspordis on kõige raskem distants tugitoolist välisukseni

Juuli Nemvalts

"Kui küsida, mis võiks ühiskonnas olla alkoholi tarbimise aseaine, siis saab see olla ainult sport, mis suudab kaasata kõiki ühiskonnakihte," rääkis Eesti Olümpiakomitee peasekretär Siim Sukles Eesti Karskusliidu konverentsil.

Suklese sõnul peame täna rääkima kriitilisest vanusest 13-20 aastat, sest neid saame mõjutada ja olla eeskujuks.

"Viimased 4-5 aastat oleme tegelenud liikumisharrastuse edendamisega tõdes," ütles Sukles. "Oleme seda meelt, et liikumisvõimalus peab olema 10 minuti kaugusel. Kuid kõige raskem distants spordis on siiski tugitoolist välisukseni. Liikumisharrastusega tegelemine annab tegijale rõõmu, julgust ja õnneks on tegevustes palju alternatiive. Sõltumata alast on sport see, mis ühendab inimesi. See pole poliitikud või muu valdkond. Sport pakub mõtestatud tegevust."

Eestis tegeleb spordiga 200 000 inimestest, neist 104 000 on noored. Neid omakorda juhendavad kolmsada treenerit. "Pole suuremat ühtekuuluvustunnet, kui lähed trenni ja näed oma meeskonnakaaslasi. Sport annab võimaluse erinevatele inimestele tulla kokku ja teha mõtestatud tegevust ja lisaks pakub emotsioone. Vaatamata võistlusel saadud kaotustele on spordis olemas teatud asjad, mis tekitavad seda mõnutunnet. Mitte võit ei ole oluline, vaid kui mingi element on õnnestunud, siis saad tunda rõõmu enda arengu üle," ütles Sukles.

Suklese sõnul aitab noori tuua spordi juurde just koolides läbiviidavad kehalise kasvatuse tunnid, mis peaksid olema just liikumisõpetuse võtmes. Õpetajad tutvustaksid pigem tundides erinevaid spordialasid ja lapsed saavad neid proovida ning ise otsustada, milline liikumistegevus neile rohkem head enesetunnet tekitab. "Peamine on, et laps tunneks, et saan sellest tunnist oma toreda enesetunde – rõõmu kätte," kinnitas Sukles. Ta märkis, et paljude koolide juures olevad mänguplatsid on suletud aedade taga ja lapsed ei pääse väljakule mängima.

"Kui me ei suuda spordiplatse korda teha, ei ole meil põhjust loota, et lapsed tuleksid spordi juurde. Hoovisport peab tagasi tulema. Me ei saa teha ainult liivakaste majaümbrustesse, sest need paeluvad ainult väikelapsi, vaid multifunktsionaalseid mänguplatse suurematele lastele. Samas on meil ka korda tehtud spordiplatse, mis on lukus laste jaoks. See nõukaaegne kartus on nii suur, et mänguplatsidel juhtub midagi. Tuleb lihtsalt üle elada see aeg, kui paar-kolm korda peab midagi parandama, siis juba harjuvad lapsed platsil mängima ja kambad, kes lõhuvad ümbritsevat, saavad aru, et see pole nende pärusmaa," rääkis Sukles. "Sport on kõige suurem aseaine alkoholile ja meil peab olema positiivseid sangareid. Sport ei sõltu majanduslikust seisust, soost ja vanusest – kõik saavad spordiga tegeleda. Tahame omalt poolt näidata, et sport on äge, olenemata sellest, kes võidab-kaotab, koostegemine on äge!"

 

Laadimine...Laadimine...