Siseministeerium: me ei loo uut Kaitseliitu

Siseministeerium plaanib nelja aastaga välja õpetada kuni 1200 uut abipolitseinikku, kantsler Lauri Lugna kinnitas, et siseministeerium ei tegele uue Kaitseliidu loomisega.

Pilt: Albert Truuväärt
Eesti

Siseministeerium: me ei loo uut Kaitseliitu (2)

Toimetaja: Toomas Raag

Siseministeerium plaanib nelja aastaga välja õpetada kuni 1200 uut abipolitseinikku, kantsler Lauri Lugna kinnitas, et siseministeerium ei tegele uue Kaitseliidu loomisega.

Siseministeerium on saatnud kooskõlastusele politsei ja piirivalve seaduse, abipolitseinike seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk ütles Eesti Päevalehele, et kaitseministeerium sellisel kujul eelnõu kooskõlastada ei saa. Kaitseministeeriumi hinnangul nõrgestaks eelnõu praegusel kujul märgatavalt Eesti riigi üldist toimepidevust ja kaitsevõimet ning hägustaks juhtimisahelat.

Siseministeeriumi hinnangul aitavad muudatused politsei- ja piirivalveametil kriisiaja ülesandeid paremini täita ning tänu suuremale hulgale abipolitseinikele ja politseiametnikele laiendada oma võimekust kriisiolukordades kiiresti reageerida.

"Me ei loo teist Kaitseliitu. Loome politsei- ja piirivalveametile õiguse kaasata kriisiolukordades korrakaitse ülesannete täitmiseks abipolitseinikke ja politseiametnikke," ütles siseministeeriumi kantsler Lauri Lugna. "Nii nagu kaitseliitlased on osa kaitseväe süsteemist, on ka abipolitseinikud oluline osa politseiorganisatsioonist."

Lugna  sõnul on laiapindse riigikaitse põhimõttest lähtuvalt riigi kaitsevalmiduse tagamisel oma põhiülesanded igal ministeeriumil – siseministeeriumi vastutada on korrakaitseliste ülesannete täitmine igas olukorras, sealhulgas ka kriiside ajal.

"Kriisiolukorrad, kus siseministeeriumi valitsemisalalt oodatakse tavapärasest suurema mahuga korrakaitseliste ülesannete lahendamist on näiteks igakülgse piirikaitse taastamine, äkiline rünnak mõnele olulisele objektile või massiline avaliku korra rikkumine," ütles Lugna. „Kuid kriisireservi kuuluvaid inimesi peaks saama kaasata ka selliste olukordade lahendamisse, kui on vaja päästa inimelusid või kõrvaldada loodusõnnetuste tagajärgi,“ täpsustas ta.

Lugna lisas, et kui riik pole valmistunud selliste olukordade lahendamiseks ja kiireks sekkumiseks, võivad need edasi areneda hädaolukorraks, erakorraliseks seisukorraks või sõjaseisukorraks. "Reaalses kriisiolukorras ei ole enam aega hakata inimesi otsima, välja õpetama ja varustust hankima. Sellega tuleb tegeleda juba praegu"“ sõnas ta ning lisas, et seaduseelnõuga luuaksegi õiguslikud alused politsei ja piirivalve kriisireservi moodustamiseks.

Praegu on Eestis umbes 1100 abipolitseinikku. Ligi 450 neist olid näiteks kaasatud ka koroonaepideemiast põhjustatud eriolukorra lahendamisse.

"Nelja aasta pärast peaks kriiside lahendamiseks olema välja õpetatud lisaks kuni 1200 inimest ehk umbes 300 inimest aastas. Seadusandlust on vaja muuta, et tagada nende inimeste õiguspärane kaasamine politseiorganisatsiooni, viia läbi vajalikud koolitused ja tagada sotsiaalsed garantiid," ütles Lugna.

Ta toonitas, et riigi siseturvalisuse ja sisejulgeoleku tagamise kohustus on siseministeeriumil ning politsei- ja piirivalveametil, mitte kaitseministeeriumil ja Kaitseliidul.

Eelnõu esimene kooskõlastusring on poole peal, esmast tagasiside eelnõule oodatakse 17. juuliks. "Kogume saabunud ettepanekud kokku, töötame läbi ning koostöös tuleb leida lahendused," sõnas Lugna.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...