SKULPTOR: Tahtsin tuua Lenderid Politseipargis inimestele lähemale

"Ma ei tahtnud, et mälestusmärk mõjuks kuidagi pompoosselt ja Lenderid oleksid nagu kultuseobjektid – tahtsin tuua nad  inimestele lähemale," lausus tuntud abielupaari skulptuuride autor Vergo Vernik. "Inimesed saavad isegi võimaluse Lenderite kõrvale istuda."

Pilt: Albert Truuväärt

SKULPTOR: Tahtsin tuua Lenderid Politseipargis inimestele lähemale

Urmas Kaldmaa

"Ma ei tahtnud, et mälestusmärk mõjuks kuidagi pompoosselt ja Lenderid oleksid nagu kultuseobjektid – tahtsin tuua nad  inimestele lähemale," lausus tuntud abielupaari skulptuuride autor Vergo Vernik. "Inimesed saavad isegi võimaluse Lenderite kõrvale istuda."

Politseipargis käivad ettevalmistused Tallinna esimese eestlasest linnapea Voldemar Lenderi ja tema hariduseedendajast naise Elfriede mälestusmärgi püstitamiseks. Monumendi skulptuuride autor Vernik annab praegu tööle viimast lihvi. "Figuurid on juba pronksi valatud ja pronksivalu tuli hästi välja," mainis ta.


Skulptuuride park hea mõte


Vernik ütles, et luges enne mälestusmärgi ideekavandi kallale asumist inspiratsiooni saamiseks Lenderite kohta läbi kaks raamatut. Üks oli Elfriede Lenderi enda mälestusteraamat ja teine tema õpilaste kirja pandud mälestused. "Mõlemad Lenderid olid meie kultuurile väga olulised inimesed, tollal alustati ju suhteliselt nullist," nentis Vernik.


Kujuri sõnul mängib skulptuuri välimuses olulist osa selle asukoht. "Väga palju võimalusi ei olnud," tõdes ta. "Ühest küljest on see monument, teisest küljest pargiskulptuur. Püüdsin need kujud paremini pargiga kokku sobitada. Ma ei tahtnud, et mälestusmärk mõjuks kuidagi pompoosselt ja Lenderid oleksid nagu kultuseobjektid. Tahtsin tuua nad inimestele lähemale."


Verniku sõnul saavad inimesed isegi võimaluse Lenderite kõrvale istuda. "Lenderid polnud ainult kaks Eesti kultuurile olulist inimest, neil oli tihe omavaheline side ja nad toetasid teineteist oma tegemistes," mainis ta. Selle väljenduseks on paigutatud abikaasade vahele neid ühendav viie meetri pikkune graniidist tee koos pronksist ribaga, millele on kirjutatud abielupaari nimed ja neid tutvustav tekst.


Skulptori meelest võiks Tallinnas olla praegusest rohkem skulptuure, kuid keegi peaks neid siis ka tellima. "1970ndatel ja 1980ndatel oli meil tugev skulptorite põlvkond," rääkis Vernik. "Suur osa neist võiks veel endast mingi jälje jätta, aga kui tellijat ei ole, siis suuremaid asju teha ei saa. Neid, kellele võiks skulptuuri üles panna, on palju, aga ka see pole nii palju skulptori, vaid ikka tellija otsustada. Linnas võiks olla mitte ainult personaalmonumente, vaid ka lihtsalt kunsti, nii dekoratiivskulptuure kui ka huvitavaid objekte, mis tooks kunsti näitusesaalist välja. Ka juba väljapakutud skulptuuride park on hea mõte. Mujal maailmas leidub neid päris palju."


Juba käib kibe töö


Lenderite mälestusmärgi koht pole valitud juhuslikult, sellel on abielupaariga selge seos. Sealsamas Politseipargi kõrval aadressil Kreutzwaldi 25 asub Lenderi gümnaasiumi hoone, kus tegutsenud  kooli juhtis Elfriede Lender kuni 1940. aastani.
Mälestusmärgi rajamise projekti koostas arhitekt M. Pressi arhitektuuribüroo, monumendi püstitab Enska Ehitus OÜ ja see läheb maksma 175 000 eurot.


Skulptuur peab valmis olema 11. detsembriks ja kogu Politseiparki kavandatud mälestusmärk detsembri lõpuks. Kommunaalameti ehituse ja järelevalve osakonna juhataja Andre Künnapuu ütles nädal tagasi, et tööplatsile on aiad ümber pandud ja käib kaevamine. "Teeme ettevalmistusi mälestusmärgi vundamendile aluse rajamiseks," selgitas ta. "Kui graniitkivi jõuab kohale, paneme telgi üles ja alustame graniitkiviplaatide paigaldamist."


Lenderite mälestusmärgi piduliku avamise kuupäeva ei ole veel kindlaks määratud, see otsustatakse siis, kui töö hakkab lõpule jõudma.

 

 

 

Majad said Lenderi järgi nime


• Voldemar Lender oli hariduselt insener. 1904. aastal valiti ta Tallinna linnanõunikuks ja 1906-1913 oli Tallinna esimene eestlasest linnapea. Samal ajal juhtis ta ka linnavalitsuse ehitusosakonda.


• Lenderile kuulus ehitusfirma, mis rajas valdavalt ühe- ja kahekorruselisi puidust agulimaju. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses massiliselt tüüpprojekti järgi valminud üürimajad said endale isegi Lenderi maja nime.


• Elfriede Lender oli haridustegelane ja õpetaja. Ta asutas 1907. aastal Eestimaa kubermangu esimese eestikeelse tütarlastekooli ja juhtis seda kuni 1940. aastani.

 

 

 

Käimas on Georg Otsa mälestusmärgi konkurss


• Oktoobris sai Raimond Valgre kunagine kodumaja Vene tänaval tema mälestustahvli.


• Linnavalitsus on moodustatud komisjoni Georg Otsa (pildil) mälestusmärgi rajamiseks.


• Jaan Kross saab  mälestusmärgi tema sajandaks sünniaastapäevaks 2020. aastal. Linn on moodustanud selleks vastava komisjoni.


• Plaan on püstitada Tallinnasse ausammas ka Konstantin Pätsile, kuid selle asukohta ega kavandit pole seni välja valitud.

Laadimine...Laadimine...