Kapos pikalt Eesti riiki reetnud Uno Puusepa ja mitmed teised reetmisjuhtumid panevad küsima, kelle huve teenis Reformierakond, kui lammutas 2007-2008. a kapoga «konkureeriva» eriteenistuse, sõjaväeluure. Igal juhul teenis selline Eesti kaitsevõime hävitamine selgelt Venemaa huve.

“Sõjaväeluure lammutamine oli viga,” ütleb aastaid kaitsejõudude luurepataljonis teeninud reservkaitseväelane Rene Toomse,  kes peab sõjaväeluure taastamist – pärast kapo järjekorras juba kuuendat suurt ämbrit – hädavajalikuks.

Mäletatavasti ilmestavad kapo lähiajalugu mitmed reetmisskandaalid, mille peategelasteks kaitseministeeriumis töötanud Herman Simm (kelle tausta kontrollis kapo), aga ka Venemaa kasuks töötanud kapo töötajad Aleksei Dressen, Vladimir Veitman ja nüüd siis Uno Puusepp. Kapo on kujunenud otsekui Eesti riigi reetjate taimelavaks.

Korruptsiooni eest pandi hiljuti vangi ka kapos sisekontrolli juhtinud Indrek Põder ja äsja sattus segastel asjaoludel Venemaal vangi tema kolleeg Eston Kohver.

Kui kapo oli kujunenud otsekui Eesti riigireetjate taimelavaks, siis   1991. aastal, kapoga umbes paralleelselt loodud sõjaväeluurel sellist “riigireetjate armeed” õnneks ette näidata polnud. 

Sõnumitooja tapmine

Toomse meelest likvideeriti sõjaväeluuret lammutades antud valdkonnast konkurents. “Eriteenistusi peaks riigis siiski rohkem olema, kui kapo ja teabeamet,” ütles kaitsejõudude luureosakonnas teeninud Toomse, kelle arvates tehti ühte sõnumitoojat ehk sõjaväeluuret ära tappes viga.

“Riigimehelikult mõeldes on siiski oluline, et kogu eriteenistuslik kompetents ei tuleks ühest katlast. Väike rivaliteet eriteenistuste vahel peaks siiski jääma, sest võistlusmomendist tekib ühtlasi ka parem kvaliteet.”

Toomse sõnul näitab kapo endise töötaja Uno Puusepa paljastumine topeltagendina Vene TV-s näidatud dokfilmis, et sisekontroll on kapos olnud puudulik ja nõrk. Samamoodi muutub nõrgaks sportlane, kes peab võistlema vaid iseendaga.

Ent kuidas siiski juhtus, et osutus liigseks üks aastaid üles ehitatud eriteenistus, sõjaväeluure, mis muu hulgas hoiatas mitu kuud ette 2007. a kevadiste rahutuste eest?

Meedias jäeti mulje, et sõjaväeluure hävitamise taga oli 2007. a kaitseministri ametit pidanud reformierakondlase Jürgen Ligi peaaegu et isikliku solvumine – nimelt kogus sõjaväeluure taustaandmeid ka kaitseministeeriumi ametnike kohta.

Samas tegi Reformierakonna poolt lammutatav sõjaväeluure kapole mitmes küsimuses silmad ette. Sõjaväeluure hoiatas riiki nii aprillirahutuste eest, kui Hermann Simmi eest. Sõjaväeluure juht Riho Ühtegi rääkis kapole korduvalt Simmist kui julgeolekuriskist, kuid tema hoiatused kõlasid kurtidele kõrvadele. Ka Simm ise kurtis toona, mõned aastad enne vahelejäämist, et 2. osakonna töötajad korraldavad tema varjatud jälitamist.

Kahtlustel oli ka põhjus. Kaitsejõudude 2. osakonnal ehk luureosakonnal oli juba aastaid enne Simmi ametlikku vahelejäämist selge, et kusagilt lekib itta nagu sõel.

Lõpuks jäi Simm tänu lääneliitlastele vahele. Kuid tänaseni on põhjust küsida, kas polnud tema vahele jäämise taga Venemaa ise, sest kaitseministeeriumist pensioneerununa oli Simm peremeestele kasutuks muutunud. Seega teenis sõjaväeluure kaotamine otseselt ka Simmi ja teiste riigireetjate huve.

Roosimägi: see oli poliitiline tellimus

Erubrigaadikindral Urmas Roosimägi sõnul oli kaitsejõudude luureosakonna kui täieõigusliku, sh siseriiklikku agentuuri omanud eriteenistuse ärakohitsemine 2007-2008 poliitiline tellimus.

Võimupoliitikud ja nn tsiviilkontrolli esindavad ametnikud kartsid endi pattude avalikuks tulekut, sest kahe eriteenistuse puhul on risk suurem, kui ühe puhul.

Siin langesid Eesti võimurite ja Venemaa huvid paraku kokku. Kui muude vahenditega “küünt taha ei saadud”, siis meie “omade” ehk võimupoliitikute abil see õnnestus.

Ka ütles Roosimägi, et tema arvates peituvad äraandjad praegugi palju kõrgemal, kui on kapo tase.

Teine moment, mida sõjaväeluurele kuluaarides ette heideti, kasutades käibefraase “tsiviilkontrolli vajadusest”, et tegemist olevat liialt Eesti huvides töötava seltskonnaga.

Kapo kui võimurite silmis alati “hea poisi” üheks prioriteediks on teatavasti aga olnud nn lääneliitlaste “teenindamine” Eestis ja nende luurehuvide rahuldamine.

“Erinevalt kapost, kus kasutati KGB-st pärit spetsialiste, mis nüüd on viinud mitmete reetmisskandaalideni, õpetati sõjaväeluures noored poisid nullist välja,” rääkis Roosimägi. “Seal lihtsalt poleks olnud võimalik selline reetmismoment, nagu nüüd on neid kapos järjest aset leidnud.”

Kaitseministeeriumi riigireeturina süüdi mõistetud ametnik Herman Simm oli Roosimägi sõnul sõjaväeluurajate peale väga tige, et need suhtlesid oma välispartneritega otse, ilma kaitseministeeriumita ehk tema teadmata. Simm avaldas igat moodi survet, et see nii ei oleks.

Toomse: usalda, aga kontrolli

“Uues Eesti ajaloos ei ole teada kaitsejõudude luurest, erinevalt kapost, mitte ühtegi leket vastaspoolele,” ütles Roosimägi. “Kindlasti tuleb au anda Riho Ühtegi kui Eesti kaitsejõudude luure isa tehtud tööle.”

Paljude toona teeninud kaitseväelaste sõnul ei kujutanuks kaitsejõud sel ajal ette, et vastuluure ja/või luurealast kaadrit oleks võinud komplekteerida näiteks endiste GRU ehk vene sõjaväeluure töötajatega. Kindlasti olnuks selliseid töölesoovijaid leidunud ridamisi.

Jutt pole siin kartusest siseriikliku skandaali ees. Välispartneritele poleks sellist “mehitatust” olnud mitte millegagi põhjendada. Kapo puhul peeti aga endiste KGB ametike töötamist selles “organis” 20 aastat järjest täiesti normaalseks.

“Ei tahaks hakata näpuga näitama, ja võib-olla tõesti oli kapos alguses vaja tööle võtta tehnilisi spetsialiste KGBst, kuid aastate jooksul oli siiski küllalt aega ringi vaadata ja omale uut kaadrit värvata,” lausus ka julgeolekuanalüütik Toomse. “Muidugi näitab juhtunu ennekõike puudulikku kontrolli oma töötajate üle, ennekõike muidugi puudulikku sisekontrolli, sest loomulikult kehtib luures ja vastuluures reegel, et usalda, aga kontrolli.”

Toomse sõnul on tänapäeva tehniliste võimaluste juures võimalik korraldada, et ükski töötaja ei lipsa niisama kusagile kahtlastele käikudele. NTV filmist selgus nimelt, et kapo reetur Uno Puusepp lävis regulaarselt oma nn agendijuhi, samuti varem KGB-s töötanud Nikolai Jermakoviga, kes pidas Eestis pagariäri.

Kindlasti lihtsustas Vene poole tegevust Eestis alates 2007-2008. aastast asjaolu, et sestpeale ei pidanud nad tänu Reformierakonna valitsuse osutatud “teenele” arvestama enam mitte kahe, vaid ühe vastuluureteenistusega.

Kolmas toonane eriteenistus, teabeamet, tegeles siis ja tegeleb ka nüüd välisluurega.

Algas massiivne meediarünnak

Massiivne meediarünnak sõjaväeluure vastu, sealhulgas kaitseminister Ligi sõnavõtud algasid 2007. a pärast seda, kui meedias oli üllitatud üks sõjaväeluure töömemo, mille sarnaseid leidub maailma eriteenistustes pakkide viisi.

Meedia väitel solvas Ligit see, et kaitsejõudude luureosakonna töötajad olid kogunud andmeid kaitseministeeriumi ametnike kohta.

Kulus umbes aasta, kuni riigireetmise süüdistatuna alustati kriminaalasi kaitseministeeriumi peamise saladustehoidja Herman Simmi suhtes, kes pidanuks õigupoolest sõjaväeluure asemel olema Ligi pahameeleobjekt. Kuid selleks ajaks oli sõjaväeluure juba sisuliselt juba ellimineeritud.

Lihtsalt öeldes: kapoga otsesemalt või kaudsemalt seotud kuues suures skandaalis, kaasa arvatud Herman Simm, korruptant Indrek Põder ning Venemaal istuv Kohver, pole võtnud vastutust mitte keegi siseministritest ega kapo juhtkonnast.

Seoses kapo viimaste skandaalidega,ehk alates Simmist kuni tänaseni olid siseministrid Jüri Pihl, Marko Pomerants, Ken Marti Vaher, Hanno Pevkur. Simmi ja sõjaväeluure skandaali aegsed kaitseministrid olid Jürgen Ligi ja Jaak Aaviksoo.

Üks kaitseministeeriumist välja lekitatud töömemo leiti aga olevat piisav põhjus terve suure eriteenistuse äranullimiseks.

Roosimägi sõnul võeti 2008. aasta juunis võeti vastu kaitseväe korralduse seadus, millega kaotati sõjaväe vastuluure täielikult ning luure osas jäeti õigus vaid lehti lugeda ja väljaspool piire raadioeetrit jälgida. Sisuliselt purustati kuusteist aastat ülesehitatud süsteem päevapealt.

Julgeolekuekspert Rene Toomse ja Keskerakonna juhatuse liige Jaanus Karilaid esinesid äsja avaldusega, mille järgi tuleb kaitsejõududes taastada normaalsed vastuluure funktsioonid: “Mitme asutuse tegevus vastuluures raskendab naaberriikide värbamistööd ja annab võimaluse saada signaale ohtudest erinevaid kanaleid pidi.”