Solman: vanemliku hooleta lapsed ei ole kokkuhoiukoht

"Tean, et sotsiaaltöötajad, kes annavad endast parima lastele turvatunde pakkumisel, ei jõua sageli kõigile lastele aega pühendada nii palju, kui seda lapsed soovivad," rääkis rahvastikuminister Riina Solman. 

Pilt: Scanpix

Solman: vanemliku hooleta lapsed ei ole kokkuhoiukoht

Toimetaja: Sandra Lepik

"Tean, et sotsiaaltöötajad, kes annavad endast parima lastele turvatunde pakkumisel, ei jõua sageli kõigile lastele aega pühendada nii palju, kui seda lapsed soovivad," rääkis rahvastikuminister Riina Solman. 

On lausa lubamatu, kui vastab tõele, et riigi poolt suunatud rahalised vahendid omavalitsustele ei ole jõudnud vanemliku hooleta jäänud lasteni, vahendas BNS Solmani kommentaari Eesti Päevalehes ilmunule, et Tallinna linn ei leidnud rakendust ligi miljonile eurole, mis oli mõeldud vanemliku hooleta jäänud laste toetamiseks. 

Solmani sõnul on äärmiselt tähtis toetada hooldusperesid ja maksta laste- ja turvakodu personalile töö eest väärilist tasu ning laste seisukohast on väga oluline, et kaadrivoolavust ei oleks ja nad saaksid usalda neid inimesi, kes neile selles olukorras igapäevaselt hoolt ja turvatunnet pakuvad.

"Hoolduspere vanemad, kes võtavad vabatahtlikult enda juurde elama lapse ja kellele nad oma südame avavad, vajavad ning väärivad lapse üleskasvatamisel materiaalset toetust. Alles hiljaaegu sain kohtumiselt tagasiside, kus selgus, et Tallinna väikelaste turvakodus on lapsed lubatud 72 tunni asemel pikki kuid ja ootavad hooldusperre saatmist. Kindlasti on siin selgitused olemas, kuid erinevad signaalid asjaosalistelt annavad põhjust muretsemiseks," märkis Solman. 

"Selles keerulises situatsioonis töötavaid inimesi kuidagi löögi alla seada ei soovi - tean, et sotsiaaltöötajad ja teised spetsialistid, kes annavad endast parima lastele turvatunde pakkumisel, ei jõua sageli 8-10 lapse kõrvalt kõigile lastele aega pühendada nii palju, kui seda lapsed soovivad. Hoolduspere on siin sisuliselt ainus variant, kes saab lapsele võimalikult loomulikku kasvukeskkonda pakkuda," ütles Solman. 

"Lapsed on sageli turvakodus pool aastat või enam, võitlus sotsiaaltöötaja tähelepanu eest on igapäevane ja jätab jälje lapse arengule ning hilisematele usaldussuhetele elus. Sotsiaaltöötajad tunnevad puudust pedagoogilise taustaga õpetajate olemasolust, kes teeks suuremate lastega õppetegevusi ja nõustaks neid kasvatusküsimustes. Turvakodus olevad lapsed vajavad ka tugispetsialiste, et lapsi nende arengus toetada, kui ka selleks ei olevat vahendeid. Tallinn peaks olemasolevad ressursid suunama laste heaolusse ja seda tegema võimalikult kiiresti," märkis Solman. 

Pealinn ei leidnud mullu rakendust ligi miljonile eurole, mis oli mõeldud vanemliku hooleta jäänud laste toetamiseks, kirjutab Eesti Päevaleht. 

Eelmisel aastal sai Tallinn riigieelarvest asendushooldusteenuseks ehk hooldusperedes, laste- ja perekodudes kasvavate laste toetuseks üle kolme miljoni euro. Peale selle andis linn omalt poolt üle miljoni euro, millest suurem osa läks lastekodutöötajate palkadeks. Kokku neljast miljonist jäi 2019. aasta lõpu seisuga üle 913 129 eurot.

Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja Vahur Keldrima sõnul jäi raha üle, sest lastekodusse ehk asendushooldusteenusele tuli vähem lapsi, kui oodati. Ülejääk kanti sellesse aastasse ja seda kasutatakse Keldrima sõnul laste heaolu tagamiseks.

Laadimine...Laadimine...