Soome õpetajaid pani ahhetama Aegna diivanipadjasammal

Soome õpetajad käisid Tallinna parkides matemaatika õpetamist õppimas ja Aegnal kasvavat pehme padja sarnast haruldast samblaliiki valvikut imetlemas.

Pilt: Albert Truuväärt
Haridus Pere

Soome õpetajaid pani ahhetama Aegna diivanipadjasammal

Ragne Jõerand

Soome õpetajad käisid Tallinna parkides matemaatika õpetamist õppimas ja Aegnal kasvavat pehme padja sarnast haruldast samblaliiki valvikut imetlemas.

"Väga ilusa välimusega valviku nimi inglise keeles ongi suur diivanipadjasammal, Eestis leidub seda vaid mõnel läänesaarel ja Soomes veelgi vähem," ütles Eesti-Soome õpetajate loodusprojekti Eesti-poolne juht Sirje Aher.

"Valvik oli vaimustav – me polnud midagi sarnast looduses näinud, aga oma üllatuseks kuulsime, et meil Soomeski võib sellist haruldast liiki kohata," tõdesid soomlastest keskkonnaharidusespetsialist Asta Ekman ja  algklassiõpetaja Tuula Pellas, kes osalesid  3.-6. augustini Tallinnas ja Soomes korraldatavas loodusharitlaste õppelaagris. 

Loodusõpetajate haridusretk sai alguse Aegna saarelt, kus neile tutvustati sealset loodusmaja ja saarel leiduvaid loomi ning taimi.

"Valvik on üks haruldane samblaliik juba seetõttu, et  tema tahab kasvamiseks väga kõrget õhuniiskust. Üks põhjus, miks Eestis seda haruldust veidi enam leida võib kui Soomes, on kindlasti see, et meil on teistsugune pinnas. Eesti pind on lubja- ja liivakivine, aga Soomes on graniit ja graniidi peal kasvavadki teistsugused taimed," selgitas Aher.

Looduskaitse maast-madalast

Loodusprojekti Soome-poolse koordinaatori Asta Ekmani sõnul õpetatakse nende riigis lapsi loodust tundma ja hoidma peamiselt käed-külge meetodil. 
"Kui laps midagi ise praktiliselt läbi teeb, jääb see talle kõige paremini meelde. Mina olen hariduselt keemik, nii et aitan lastel õppida vee ja õhuanalüüside ning pinnaseproovide uurimise kaudu. Keemiliste analüüsidega hakkame Soomes peale alates gümnaasiumist," rääkis Ekman. 

"Mina algklassiõpetajana jagan õpilastele juba maast-madalast teadmisi  jäätmetest ja sellest, kuidas neid kõige loodusesõbralikumalt käidelda,"lausus Pellas. "Anname neile konkreetseid näiteid ja juhiseid, mida laps ise saaks ära teha looduse hoidmiseks, näiteks soovitame kasutada kilekoti asemel poes käimiseks riidest kotti, sorteerida prügi jms.  Lapsed on väga agarad uusi teadmisi omaks võtma ja laste kaudu õpivad keskkonda paremini kaitsma ka nende vanemad."

Just jäätmekäitlus ja prügi on need "kuumad kohad", kus Soomes kõige enam probleeme võib esineda. "Samas võime õnnelikud olla, et soomlased pole kaotanud kontakti loodusega, ikka käiakse perega ühiselt metsas marju ja seeni korjamas," mainis Pellas.

Aegna pusle on menukas 

Aegna loodusmajas õpetati soomlastele ka mitmeid loodusmänge, mis  on spetsiaalselt välja töötatud just selle saare tundmaõppimiseks. "Kuidas teile meeldis meie looduspuslet  kokku panna?" päris Aher Soome pedagoogidelt. "Vahva – see oli nii tore ja arendav, tänu puslele saime paremini Aegna saare taimi ja loomastikku tundma õppida," vastasid soomlased nagu ühest suust.

Ühtekokku on Aegna loodusmajas kümme eri programmi, mille kaudu saab saarega paremini tutvust teha. 
Lisaks Aegna-õpperetkele said Soome õpetajad teha ringkäigu  Tallinna parkides, kus neile räägiti, kuidas õpetada parkides looduslikus keskkonnas eri õppeaineid alustades matemaatikast ja lõpetades kunstiõpetusega.

-------------------------------

Paekivi annab Tallinna veele teise maitse

Soome keemik Asta Ekman võib maitse järgi tajuda vees leiduvaid mineraale.
Soome loodusspetsialistid on teravate tajude ja meeltega, nagu loodussõbrale kohane. Nii ei jäänud keemikuharidusega Asta Ekmanil  tajumata ka Tallinna ja Helsingi linna kraanivee erinev maitse. "Ma olen ju keemik ja tajun tänu sellele vees iga keemilise elemendi nüanssi – seega tunnen ära küll, et meie linnade kraaniveed on erineva maitsega: Helsingi vees domineerivad teised mineraalid," ütles Eekman.
Eesti ja Soome õpetajate ühisprojekt jätkus Soomes Harakka saarel ja Korkesaaris, kus külastati sealseid loodusmajasid ning tutvuti paikkonna loodusega.

Laadimine...Laadimine...