Soome otsib koroonaepideemia ohjeldamiseks abi käitumisteadlastelt

Soome peaministri kantselei käivitas projekti Käyttäytymistieteellinen neuvonanto, mille taga on vajadus mõista inimeste käitumist ja seda mõjutavaid tegureid, mis on iseäranis oluline kui kodanikke on vaja suunata.

Pilt: Scanpix

Soome otsib koroonaepideemia ohjeldamiseks abi käitumisteadlastelt

Krista Kiin

"Koroonameetmeid ettevalmistavaid ametnikke tuleb kurssi viia inimeste enesekindluse ja eelarvamustega," sõnas sotsiaalpsühholoog Tiina Likki. Nii on Soome valitsus pöördunud käitumisteadlaste poole. Asjatundlikku nõu otsitakse psühholoogia, sotsiaalpsühholoogia ja tervisemajanduse ekspertidelt.

Soome peaministri kantselei käivitas projekti Käyttäytymistieteellinen neuvonanto, mis peaks pakkuma abi ametnikele nii uute reeglite ja juhiste inimestele vahendamisel kui ka poliitiliste meetmete ettevalmistamisel ministeeriumides ja nende allasutustes. Selle taga on vajadus mõista inimeste käitumist ja seda mõjutavaid tegureid, mis on iseäranis oluline kui kodanikke on vaja suunata.

Soome valitsus moodustas koroonakriisi ohjamiseks juba kevadel teaduskomisjoni, mille töö lõppes maikuuga. Nüüd käivitatud ja käitusmisteadusi kaasavalt projektilt oodatakse enamat operatiivsust. "See tähendab, et inimeste käitumise tagamaid arvestavad teadmised oleksid kogu aeg käepärast, kui valitsusel tuleb otsuseid vastu võtta," sõnas teadlane Markus Kanerva peaministri kantseleist. Kanerva tõi välja, et tavaliselt juhib riik kodanikke karmide meetodite kaudu nagu maksustamine ja seadusandlus. "Inimesi saaks mõjutada ka leebemate ning inimlike meetoditega, ilma seadusi ja kohustusi rakendamata, kuid see eeldab inimpsühholoogia mõistmist."

Soomel on koroonakriisi juhtimine võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega õnnestunud üsna hästi, kuid kommunikatsioon on paljuski ebaõnnestunud – näiteks läksid eriti alguses segamini soovitused, hoiatused ja keelud. Samas eitab Kanerva nagu oleks käitumisteadlaste vaatenurga praegune rakendamine märk varasematest ebaõnnestumistest. Tema sõnul küpses idee kevadest saadik ning on koronaviiruse pandeemia teise lainega veelgi olulisemaks muutunud.

"Käitumisteaduste ekspertide kasutamine valitsusepoolsete otsuste tegemisel pole maailmas ainulaadne – näiteid võib tuua teistestki riikidest nagu Iirimaa, Holland, Portugal, Prantsusmaa ja Suurbritannia," lisas sotsiaalpsühholoog, riigiteaduste doktor Tiina Likki.

"Teiste lähikondsete käitumine, samuti sotsiaalsed normid ja tõekspidamised mõjutavad tugevalt indiviidi tegevust," võttis Likki kokku sotsiaalpsühholoogilise tõe, mida saab kasutada ka koroonakriisi juhtimisel ja suhtlemisel, juhtides tähelepanu asjaolule, et enamus inimesi soovib teha õigesti, välja arvatud juhul, kui selleks esineb takistusi nagu näiteks rahapuudus maskide ostmiseks.

Takistused õigesti käitumiseks võivad olla ka keerukamad ja neis jagub analüüsimist isegi inimmõistuse asjatundjate jaoks. "Maailm ei tea tegelikult, millised tegurid mõjutavad inimeste otsust käsi pesta, distantsi hoida või maski kanda," sõnas Likki.

Inimesed võivad käituda isegi terve mõistuse vastaselt. Madalmaades tehtud intervjuust selgus näiteks, et koroonasümptomitega inimesed uskusid, justkui oleksid sümptomiteta inimesed rohkem immuunsed nakkusele. Likki rääkis liigsest enesekindlusest, mis avaldub veelgi argisemates küsimustes. Näiteks selgub uuringutest, et tervelt 80 protsenti USA elanikest usub nagu oleksid nad keskmisest paremad autojuhid.

Sarnaselt enese teistest kõrgemale seadmisega võivad inimesed Likki sõnul arvata, et nad tulevad toime ning on immuunsed ka koroonariskidega silmitsi seistes, seega tuleks koroonapiiranguid ettevalmistavaid ametnikke teavitada inimeste pettekujutelmade ja liigse enesekindluse kalduvustest. Üks lahendus selleks on Likki meelest võimalikult lihtsate ja selgete juhiste andmine.

"Kui enamus inimesi soovib siiski õigesti käituda, tuleb neid julgustada, tehes selle võimalikult lihtsaks," soovitas Likki. "Näiteks peaks käte desinfitseerimisvahendi asuma otse kliendi käiguteel, mitte kahe meetri kaugusel. Samuti on vaja selgeid juhiseid, kuidas maski puhastada ja kuivatada."

Kui soovitused ja reeglid on ebaselged ning tegevusjuhiste osas pole üksmeelt, jäetakse need Likki sõnul pigem täitmata.

Allikas: Helsingin Sanomat

 

Laadimine...Laadimine...