Sotsiaalkomisjon: infovahetus ravimite tarneraskuste ennetamiseks peab paranema

"Ravimite tarneraskuste põhjuseid on mitu ja enamus neist piiriülesed, kuid nüüd realiseerus mitu halba kokkusattumust korraga," ütles Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder. "Inimlikult on need põhjused mõistetavad, kuid lubamatu on olukord, et me nii ootamatult ravimite nappusega silmitsi seisime.“ 

Pilt: Scanpix

Sotsiaalkomisjon: infovahetus ravimite tarneraskuste ennetamiseks peab paranema

Toimetaja: Toomas Raag

"Ravimite tarneraskuste põhjuseid on mitu ja enamus neist piiriülesed, kuid nüüd realiseerus mitu halba kokkusattumust korraga," ütles Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder. "Inimlikult on need põhjused mõistetavad, kuid lubamatu on olukord, et me nii ootamatult ravimite nappusega silmitsi seisime.“ 

Riigikogu sotsiaalkomisjon sai tänasel istungil ülevaate põhjustest, miks on viimasel ajal olnud Eestis probleeme ravimite kättesaadavusega.

Mölder sõnas, et probleeme aitab ennetada hea planeerimine ja Eesti turu tundmine. "Kuid kõige olulisem on eri ametkondade ja osapoolte vahelise infoliikumise paranemine. Ehkki  Ravimiametit peab võimalikest tarneraskustest kaks kuud ette teatama ja amet peab raskustest veebis teada andma, on info siiski kusagile toppama jäänud ja näiteks müügiloa hoidjad tunnistavad, et info võimalikest probleemidest laekub neile viivitusega. Seega peab tarneinfo hakkama lähemas tulevikus jõudma ravimiregistrisse adekvaatsel moel," rääkis Mölder.

Mölder ütles, et Ravimiametil tuleb järjepidevalt uuendada nn elutähtsate ravimite nimekirja, eriti silmas pidades ravimeid, millele ei ole alternatiivi ning hulgimüüjad peavad tagama just nende ravimite jäägi ladudes. Eestis on 6613 müügiloaga ravimit, millest püsivalt turustatakse umbes 3000. Tarneraskusega on 284 ravimit, millest 77 juhul sama toimeainega või asenduseks sobivas ravimvormis ravimit pole. "Aga neist kuuele ravimile on antud võõrkeelsete pakendite turustamiseks luba, 20 on asendatavad teise toimeainega ja 15 puhul on tehtud taotlus müügiloata ravimi toomiseks," lisas Mölder.

Ka sotsiaalkomisjoni liige Hele Everaus nentis, et korrektse infoga on probleeme.

"Müügiloa hoidjatel ja tootjatel peab olema võimalus jooksvalt või kuu ulatuses jälgida ravimite laoseisu. Infot on vaja ka patsientidele, et nad saaksid üle leti apteegist ravimi kättesaadavuse kohta tõest teavet ja ringlema ei läheks kuulujutud," sõnas Everaus.

Ta ütles, et ka erialaseltsidelt tuleb paluda hädavajalike ravimite nimekirja. "Sealt põlema hakkav ohutuli peaks aitama probleeme ennetada," märkis Everaus. "Hea oli kuulda ka seda, et Sotsiaalministeerium kutsub uue aasta esimestel nädalatel kokku töörühma, mis hakkab tarneraskuste probleemile lahendusvariante otsima," lisas Everaus.

Komisjoni istungil osalesid sotsiaalminister Tanel Kiik, Ravimiameti, Haigekassa, Eesti Apteekrite Liidu, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu, MTÜ Ravimitootjate Liidu ja MTÜ Eesti Apteekide Ühendus 

Laadimine...Laadimine...