Sotsiaalministeerium saatis 30-päevase isapuhkuse eelnõu kooskõlastusringile

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemiga seotud seadusemuudatuste ettepanekud, mis muuhulgas kehtestavad täiendava isapuhkuse. "Soovime, et peredel oleks rohkem võimalusi oma töö- ja pereelu planeerimisel ning peame oluliseks lapse eest hoolitsemise jagamist ema ja isa vahel," ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

Pilt: Scanpix

Sotsiaalministeerium saatis 30-päevase isapuhkuse eelnõu kooskõlastusringile

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemiga seotud seadusemuudatuste ettepanekud, mis muuhulgas kehtestavad täiendava isapuhkuse. "Soovime, et peredel oleks rohkem võimalusi oma töö- ja pereelu planeerimisel ning peame oluliseks lapse eest hoolitsemise jagamist ema ja isa vahel," ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

Esimeses etapis kehtestatakse eelnõuga isadele täiendav 30-päevane individuaalõigus vanemahüvitisele, muudetakse paindlikumaks vanemahüvitisega samaaegselt tulu teenimine ning võimaldatakse hüvitise saamise peatamine ja taasalustamine kolme aasta jooksul, teatas sotsiaalministeerium BNS-i vahendusel.

"Soovime, et peredel oleks rohkem võimalusi oma töö- ja pereelu planeerimisel ning peame oluliseks lapse eest hoolitsemise jagamist ema ja isa vahel," ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

"Kehtiv vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteem on helde ja ainulaadne, kuid sellele on ette heidetud vähest paindlikkust – seda nüüd muutma hakkamegi. Teiste riikide kogemus näitab, et paindlikum süsteem motiveerib ka isasid rohkem laste kasvatamises osalema. Kui vanemal on aga võimalik lapse kõrvalt näiteks kodus töötada, on õiglane, kui ta saab seda muretult teha," lisas ta.

Eelnõu kohaselt on tulevikus isal võimalik jääda isapuhkusele senise 10 tööpäeva asemel 30 päevaks ning kasutada oma õigust emaga samal ajal või eraldi. Samuti ei sõltu isa täiendava vanemahüvitise saamise õigus isa eelnevast töösuhtest ega töötamise lepingulisest vormist.

Lisaks saab vanemahüvitise maksmist peatada ja jätkata vastavalt isiku soovile kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Samuti võimaldatakse vanemahüvitise maksmise ajal töise tulu teenimist kuni poole ulatuses vanemahüvitise ülempiirist ilma, et hüvitist vähendataks ning senised lapsehooldustasu vahendid integreeritakse vanemahüvitise skeemi.

Iva sõnul on muudatuste rahastamiseks kavas raha ümber jaotada skeemisiseselt ning olulisi lisakulusid riigieelarvele ei kaasne. Isade täiendav vanemahüvitis ning vanemahüvitise vähendamise valemi muudatused kaetakse eelnõu kohaselt lapsehooldustasu ja isapuhkuse tasu integreerimisega uude skeemi.

"Alam- ja keskmise palga kasvuga seoses tuleb arvestada, et ka kulutused vanemahüvitisele kasvavad aasta-aastalt. Samas loob uus süsteem paremad võimalused töö- ja pereelu ühitamiseks, mistõttu prognoosime, et lapsevanemate aktiivsus tööturul suureneb ning sellega kaasneb ka täiendav maksutulu," lisas Iva.

Kooskõlastamisele saadetud eelnõuga tehakse muudatusi kolmes seaduses: perehüvitiste, maksukorralduse ja töölepingu seadustes. Eelnõu esitamine vabariigi valitsusele on kavas tänavu sügisel.

Muudatused on kavandatud jõustuma etapiviisi kuni lõpliku rakendumiseni 2020. aastal. Ülejäänud seadusemuudatuste väljatöötamist, mis hõlmavad rasedus- ja sünnituspuhkust ja lapsepuhkust ning nendega seotud hüvitisi, jätkatakse lähikuudel.

Laadimine...Laadimine...