Sotsiaalminister Kiik: tahame koole võimalikult kaua lahti hoida

Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et puudega laste tugiteenuste rahastamist soovitakse pikendada ja suunata selleks vajalikke Euroopa Liidu vahendeid ka kohalikele omavalitsustele. 

Pilt: Mats Õun
Tervis Poliitika Haridus

Sotsiaalminister Kiik: tahame koole võimalikult kaua lahti hoida

Erki Varma

"Pean õigeks ja oluliseks, et õppetöö võimalikult kaua – ideaalis läbi kogu selle pandeemia – jätkuks koolides kohapeal. Täpselt nii, nagu me taotleme sama ju tegelikult laiemalt haridusvaldkonnas, eeskätt algkoolides, põhikoolides," kinnitas sotsiaalminister Tanel Kiik vastates Riigikogus saadikute küsimustele kroonilise haigusega laste olukorra kohta.

Reformierakonna saadik Liina Kersna rääkis, et rahvusvahelised haridusuuringud, mis on käsitlenud distantsõppekogemust, ütlevad, et see suurendas hariduslikku lõhet. "Need, kes said muidu hästi hakkama, said enamasti ka distantsõppel hästi hakkama, aga need, kes vajasid rohkem erituge, need jäid veel rohkem maha," rääkis Kersna ja küsis, kas minister on haridus- ja teadusministeeriumiga arutanud, kuidas teha nii, et need lapsed, kes vajavad hariduslikku erituge, ei jääks enam oma vanematega koju. "Sest eripedagoogika on valdkond, mida õpitakse palju aastaid koolis ja ükski lapsevanem ei saa sellega piisavalt hästi hakkama, et oma last edasi arendada."

Distantsõpe noorematele ja erivajadustega lastele ei sobi

Kiik nentis, et ministeeriumide esmane eelistus ja ka lapse esmane huvi kindlasti on see, et ta saab õppetööd talle sobivas, läbimõeldud, toetavas keskkonnas. "Mis seal salata, loomulikult, lapsevanemad annavad endast kõik ja rohkem veel oma laste heaks, aga ei ole alati võimalik tagada sarnast keskkonda, nagu on vastava väljaõppega haridusasutustes," tunnistas Kiik.

Sotsiaalministri hinnangul võib distantsõpe olla mõistlik gümnaasiumiastmes, parimal juhul põhikooli lõpuastmes ja loomulikult ka ülikoolis, kus kasutatakse niikuinii väga palju videoõpet. "Aga kindlasti see ei ole alg- ega põhikool.  Ja ei ole ka valdaval osal juhtudest, kui me räägime erivajadusega lastest, see tegelikult reaalselt tehtav," sõnas ta.

Seetõttu ongi Kiige kinnitusel esmane eesmärk, et õppetöö jätkuks koolides. "See on ka põhjus, miks me oleme alustanud erinevaid piiranguid riigi tasandil selgelt väljaspool haridust. Just nimelt sealt, kust on lihtsam kokku tõmmata, on see meelelahutus, on see öine alkoholimüük, on see reisimine, on suuremad üritused, ja mitte läinud seda teed, nagu kevadel tuli minna," rääkis Kiik.

Sotsiaalminister vastas ka parlamendisaadikute arupärimisele kroonilise haigusega laste olukorra kohta. Kiigele esitasid diabeedilaste olukorrast tulenevalt arupärimise sotsiaaldemokraatidest riigikogu liikmed Helmen Kütt, Jaak Juske, Heljo Pikhof, Jevgeni Ossinovski, Riina Sikkut, Indrek Saar ja Ivari Padar.

Puuetega laste vanemad on mures, sest sotsiaalkindlustusamet on jätnud just viimasel ajal paljud lapsed puudeastmeta või vähendanud endist puude astet. Ent puude olemasolu on enamasti ainus võimalus ligi pääseda sotsiaaltoetustele ja tugisüsteemile. Vanemate muret vahendas ERR-i saade "Aktuaalne kaamera. Nädal"

Saadikud soovisidki teada, millega on põhjendatud esimest tüüpi diabeeti põdevate laste puhul toetuse, tugiteenuste ja vanema lisapuhkepäevade kaotamine laste jaoks, kellel puuet ei määrata? Kas nende perede toimetulek laste haigusega ning laste tervisetulemus jäävad samaks?

Kiik kinnitas, et tänase seisuga Sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud kõigil esimest tüüpi diabeeti põdevate lastel puude raskusastme ning ükski laps pole seega puude staatusest ilma jäänud.

Valitsus asub muutma erivajadusega laste tugisüsteemi

Samas tunnistas minister, et kahjuks ei toimi erivajadusega laste tugisüsteem alati tervikuna nii hästi, kui võiks. "Kindlasti jääb väga palju koormust ka lapsevanemate enda kanda. Seetõttu oleme peatselt esitamas valitsusele erivajadusega laste tugisüsteemi muudatusettepanekud, mille eesmärk on tagada lastele kiirem ja kvaliteetsem abi, parandada senist abivajaduse hindamist ja teenuste korraldust," kinnitas Kiik.

Näiteks soovitakse tema sõnul luua lahendus, kus lapsed saavad ligipääsu erinevatele vajalikele teenustele sõltumata puude olemasolust. Samuti on Kiige kinnitusel eesmärk vähendada oluliselt lapsevanemate koormust, ühendada erinevad hindamised ja taotlused ning teha abi saamise perele lihtsamaks. "Soovime koondada sotsiaal- ja haridusvaldkonna teenuseid, pakkudes neid lasteaias ja koolis, vähendades niimoodi vanemate koormust lapse transportimisel," rääkis Kiik.

Puudega laste tugiteenuste rahastamist soovitakse pikendada ja suunata selleks vajalikke Euroopa Liidu vahendeid ka kohalikele omavalitsustele. "Samuti taotleme erivajadusega laste teenuste arendamiseks ja pakkumiseks lisaraha nii Euroopa Liidu vahenditest kui ka riigieelarvest," rääkis Kiik. Ühtlasi on tema sõnul ettepanek laiendada harvikhaigusega laste sihtgruppi, kellele makstakse toetust ka ilma puude raskusastme olemasoluta.

 

Laadimine...Laadimine...