Spetsialistid: Peipsi järve suubuvate jõgede seisund paraneb

"Vene pool on panustanud piiriveekogude seisundi parandamisse aaastatel 2019-2020 89 miljonit rubla. Üleujutusohu maandamiseks on puhastatud ja süvendatud Pihkva järve suubuvaid jõgesid," ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv. 

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv
Keskkond

Spetsialistid: Peipsi järve suubuvate jõgede seisund paraneb

Toimetaja: Sandra Lepik

"Vene pool on panustanud piiriveekogude seisundi parandamisse aaastatel 2019-2020 89 miljonit rubla. Üleujutusohu maandamiseks on puhastatud ja süvendatud Pihkva järve suubuvaid jõgesid," ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv. 

Peipsi järve suubuvate jõgede seisund on mitmete näitajate poolest paranenud, vahendas BNS. Nii nentisid juuli algul koos käinud Eesti-Vene piiriveekogude kaitse ja kasutamise ühiskomisjoni töörühmad.

Eesti-Vene piiriveekogude kaitse ja kasutamise ühiskomisjoni Eesti poolse juhi Liivi sõnul on vähenenud Narva jõe vesikonna jõgede orgaaniline reostus ning paranenud bioloogilise hapniku tarbe, hapniku ja ammooniumlämmastiku näitajad, mis lähenevad loodusliku tausta näitajatele, teatas ministeeriumi pressiesindaja kolmapäeval.

"Mõlemad pooled on rakendanud tõhusaid veemajandusmeetmeid," lausus Liiv. "Vene pool on panustanud piiriveekogude seisundi parandamisse aaastatel 2019-2020 89 miljonit rubla: üleujutusohu maandamiseks on puhastatud ja süvendatud Pihkva järve suubuvaid jõgesid, vahetatud välja amortiseerunud reoveepuhastite tehnoloogilisi osi ja rekonstrueeritud vee- ja kanalisatsioonivõrku. Oma osa on ka vabatahtlike aktsioonidel, kes käivad veekogude kaldaid prügist puhastamas."

Juuni lõpus ja juuli algul toimunud Eesti-Vene piiriveekogude kaitse ja kasutamise ühiskomisjoni töörühmade koosolekutel arutati piiriveekogude majandamise aktuaalseid probleeme ja kooskõlastati koostööettepanekud valitsustevahelise piiriveekogude ühiskomisjoni jaoks aastateks 2021–2023.

Mõlemad pooled märkisid, et veemajanduslik olukord on stabiilne ning osapoolte võetud veemajandusmeetmed on tõhusad. "Rakendatud veemajandusmeetmed on järjekindlalt suunatud saasteainete heite vähendamisele Narva vesikonnas ja aitavad kaasa veekogude ökoloogilise seisundi stabiliseerimisele," rääkis Liiv.

Venemaa andis selgitusi ka Narva veehoidla seisundi kohta ja pooled otsustasid jätkata analüüse ujuvsaarte stabiliseerimise võimaluste rakendamiseks, samuti otsustati jätkata koostööd kalade rände uurimisel. 

Töörühmade töö tulemused ja koostöösuunad esitatakse Eesti ja Venemaa valitsustevahelise piiriveekogude ühiskomisjoni istungile, mis toimub selle aasta 4. kvartalis. 

Laadimine...Laadimine...