STATISTIKA: madal haridustase põhjustab noorte vaesust

"Kui vanuserühmade võrdluses on suhtelise vaesuse määr kõige suurem 65-aastaste ja vanemate seas (43,1%), siis absoluutse vaesuse määr on seevastu kõige suurem noorte ehk 18-24-aastaste seas (6,2%). Vaesuses elamist mõjutab ka haridus ehk mida madalam haridustase, seda suurem risk olla vaesuses," ütles sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna juhataja Hede Sinisaar. 

Pilt: Dmitri Povilaitis
Eesti

STATISTIKA: madal haridustase põhjustab noorte vaesust

Toimetaja: Sandra Lepik

"Kui vanuserühmade võrdluses on suhtelise vaesuse määr kõige suurem 65-aastaste ja vanemate seas (43,1%), siis absoluutse vaesuse määr on seevastu kõige suurem noorte ehk 18-24-aastaste seas (6,2%). Vaesuses elamist mõjutab ka haridus ehk mida madalam haridustase, seda suurem risk olla vaesuses," ütles sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna juhataja Hede Sinisaar. 

Statistika järgi on Eestis kõige vähem inimesi, kes elavad mittetöötavates leibkondades, kuid samal ajal on Eestis töötute vaesus üks suuremaid Euroopa Liidus. Miks see nii on, mis mõjutab töötute vaesust ning mida on plaanis muuta töötuskindlustuses selleks, et olukorda parandada, kirjutas Sotsiaalministeeriumi ajaveebis Sinisaar.

"On tõsi, et töötamisel on suur mõju vaesuse leevendamisel, kuid samavõrd on oluline vaadata ka erinevate riikide töötuskindlustussüsteeme," lisas Sinisaar, et erinevate riikide süsteemide heldus mõjutab otseselt ka võrdlusandmeid.

Töötushüvitiste süsteem läheb muutmisele

Sotsiaalministeeriumis on küpsenud idee töötushüvitiste süsteemi muutmiseks, mis peaks tulevikus muutma töötushüvitiste maksmist nii, et sellel oleks suurem mõju vaesuse vähendamisele.

"Näiteks on plaanis muuta töötushüvitiste saamise tingimusi. Võimalik on maksta ühte töötuskindlustushüvitist, kui inimene ei kvalifitseeru sellele, siis pakuks kaitset toimetulekutoetus," lisas Sinisaar, et töötutoetust sel ajal ei makstaks.

Teine võimalus oleks maksta kahte kindlustushüvitist: töötuskindlustushüvitist, mille suurus sõltub eelnevast  sissetulekust. "Kui töötu ei kvalifitseeru sissetulekust sõltuvale töötuskindlustushüvitisele oleks võimalik saada baasmääras hüvitist, mille kvalifitseerumistingimused on leebemad."

"Samuti maksab kaaluda staaži nõuete leevendamist töötushüvitise saamiseks ning toetuste maksmise kestuse seadmist vastavusse majandustsüklitega, ehk et headel aegadel, kui tööd on kergem leida, oleks hüvitiste maksmise periood lühem ning kui majanduses on raskemad ajad ja tööd leida on keerulisem, oleks võimalik ka hüvitist kauem maksta," selgitas Sinisaar. 

Töötute vaesuse ulatuse võrdlemisel teiste riikidega on oluline teada, millised on nendes riikides töötuskindlustussüsteemid. Enamasti kasutatakse selliseks võrdlemiseks netoasendusmäära ehk kui suure osa moodustab töötuks jäämise korral saadav netosissetulek (töötuskindlustushüvitis, töötutoetus) varasemast netosissetulekust (töötasust).

Eesti töötavate elanike suhtelise vaesuse määr (9,5% 2017.a) EL-27 keskmisel tasemel (9,3%), kuid töötute suhteline vaesus on EL keskmisest siiski suurem. "Nii elas Eurostati andmetel 2017. aastal Eesti töötutest elanikest suhtelises vaesuses 51,9%, kuid EL-27 keskmiselt 48,6%."

Töötamine vähendab vaesust

Töötamise mõju vaesusele on võimalik hinnata ka tööintensiivsuse ulatuse järgi leibkonnas. "Selle järgi on näha, et nii ülalpeetavate lasteta kui lastega leibkondades on väga madala tööintensiivsuse korral suhtelise vaesuse määr väga kõrge ehk kui leibkonna täisealised ei tööta, siis elab ülalpeetavate lasteta leibkondades elavatest inimestest allpool suhtelise vaesuse piiri 71,4% ning ülalpeetavate lastega leibkondade inimestest 53,2%," märkis Sinisaar. 

Tööintensiivsuse kasvades suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal väheneb. Ka absoluutse vaesuse korral on näha samalaadset suunda. "Ülalpeetavate lasteta leibkondade elanike kõrgemat suhtelist ja absoluutset vaesust selgitab ühelt poolt see, et nende seas on rohkem üksinda elavaid inimesi, kuid ka see, milliseid muid toetusi või hüvitisi saadakse – näiteks lastega leibkondades on nendeks erinevad perehüvitised."

Teisalt on aga Eesti Eurostati andmetel üks neid riike, kus mittetöötavates leibkondades elavate inimeste osakaal moodustab vaid väikese osa suhtelises vaesuses olevast elanikkonnast: üheaegselt nii suhtelises vaesuses kui mittetöötavates leibkondades elas 2017. aastal kokku 3,1% Eesti elanikest. "Seda selgitab asjaolu, et Eestis on teiste EL riikidega võrreldes peaaegu kõige väiksem alla 60-aastaste elanike osakaal, kes elavad mittetöötavates või väga madala tööintensiivsusega leibkondades, Eestist madalam osakaal on vaid Tšehhis," lisas Sinisaar. 

Eesti elanikest elas Statistikaameti andmetel 2018. aastal suhtelises vaesuses 21,7% (meestest 19,3% ja naistest 23,8%) ja absoluutses vaesuses 2,4% (meestest 2,9% ja naistest 2%). Kui vanuserühmade võrdluses on suhtelise vaesuse määr kõige suurem 65-aastaste ja vanemate seas (43,1%), siis absoluutse vaesuse määr on seevastu kõige suurem noorte ehk 18-24-aastaste seas (6,2%). "Vaesuses elamist mõjutab ka haridus ehk mida madalam haridustase, seda suurem risk olla vaesuses," tõdes Sinisaat. 

Laadimine...Laadimine...