Stockholmi kogemus: iga alkoennetusele kulutatud euro säästab 39 eurot

Just turvamehed on üks oluline rühm inimesi, keda oleks vaja koolitada, sest nemad saavad alkoholiprobleemi summutada juba eos ehk klubi uksel.

Pilt: Erakogu

Stockholmi kogemus: iga alkoennetusele kulutatud euro säästab 39 eurot

Priit Liiviste

"Saime teada, et iga euro, mis kulutatakse sekkumisele, säästab kogukonnale 39 eurot, sest me vähendame politseini jõudnud vägivallajuhtumeid. See on väga hea argument, miks ennetus on oluline - see säästab elusid ja ennetab vigastusi, aga säästab ka ühiskonna raha," rääkis Karolinska instituudi teadlane Johanna Gripenberg.

1996. aastal Stockholmi piirkonnas alanud STAD-programmi eesmärgiks on vähendada probleeme, mis on seotud alkoholi müügiga (näiteks alkoholi müük alaealistele), vähendada joobes külastajate arvu ning välistada võimalus, et narko- või alkoholijoobes inimesele baaris või klubis veel lisaalkoholi müüakse.

"Joobes inimene ei saa ise aru, et ta on liigselt alkoholi tarvitanud ja arvab, et ta kontrollib olukorda. Oluline on see, et meelelahutusasutuste töötajad saaksid olukorra tõsidusest aru ning oskaksid sellisesse olukorda sattunud inimest aidata," märkis Gripenberg.

Probleemide ennetamise strateegia peamisteks tegevussuundadeks on Stockholmi piirkonnas olnud kogukonna mobiliseerimine, vastutustundliku alkoholimüügi koolitused ning reeglite jõustamiseks vajaliku järjepideva poliitika väljatöötamine.

"Üks probleem oli ka selles, et enne seda programmi ametiesindajad ja ööelu esindajad omavahel ei suhelnud, vaid nägid teineteist kui vaenlasi. Ööelu sektor ei uskunud, et politsei neid aitab ja toetab, kui nad seda vajavad. Sellepärast ongi vaja projekti erapooletut koordineerijat - antud juhul teadlasi," nentis Gripenberg.

Tegevus mitmel rindel korraga

"Edu tagab mitme komponendiga sekkumine - kui on soov muudatusi näha, tuleb teha mitmeid erinevaid asju korraga, ei piisa ainult koolituste läbi viimisest. On vaja mobiliseerida kogukond ja see on kindlasti õige alus, kui kõik huvirühmad ja asjaosalised tuuakse kokku ja siis koos vaadeldakse, kuidas projekti läbi viia," ütles Gripenberg.
Teadlased on objektiivsed ja erapooletud ning suudavad koordinaatoritena võita mõlema poole usalduse, seepärast on nende kaasamine kindlasti oluline.

Kogukonna mobiliseerimiseks tuleks Gripenbergi hinnangul kohe alguses paika panna, kes peaks planeeritavas töös osalema ning kaasata nad juba planeerimisfaasis, sest koosloome on Stockholmi kogemuste kohaselt oluline edutegur. Lisaks on oluline rääkida, mis on osaluse eelised, sest ka see aitab huvi osalemise vastu tõsta. Kogukonda saab kaasata ka meedia abil, rääkides uuringute tulemustest ning tõstes teadlikkust probleemi osas läbi meedia. Oluline on, et mitte ainult asjaosalised, vaid ka avalikkus mõistaks, miks see on ööelu kontekstis oluline töö.

"Kui arvudega näidata, et tegu on tõsise probleemiga, siis see aitab kogukonda mobiliseerida, andmed aitavad muuta probleemi laiemale avalikkusele arusaadavaks," lisas Gripenberg, kelle sõnul on teadusuuringud ja praktika käsikäes taganud Rootsile selles vallas edu.

"Teadlased koos praktikutega õpivad üksteiselt ja suudavad teadusuuringutel põhinevaid programme luua, praktikud teavad, mis toimib kohalikus kogukonnas ja mida on võimalik ellu rakendada. Me oleme ka protsessi jälginud ja tööd dokumenteerinud, mitte ainult oodanud protsessi lõpuni, et siis mõju hindamist teha."

Väikeste edusammude esitlemine annab Gripenbergi sõnul positiivset hoogu kogu protsessile, sest motiveerib osalejaid innukamalt alustatuga jätkama.

Töötajate koolitamine aitab probleeme vältida

Stockholmi piirkonnas pärast kella 1 öösel alkoholi müüvad ettevõtted peavad alkoholimüügi litsentsi saamiseks oma "letitagused" töötajad kohustuslikus korras saatma kahepäevasele koolitusele. Igal aastal koolitatakse sel moel 600-700 töötajat. Aga see on vaid üks osa suuremast meetmete pagasist.

"Projekti raames viidi läbi palju intervjuusid teemaga seotud isikutega ning turvamehed, ööklubide omanikud ja politseinikud - kõik ütlesid, et just turvamehed on üks oluline rühm inimesi, keda oleks vaja koolitada, sest nemad saavad selle probleemi summutada juba eos ehk klubi uksel," selgitas Gripenberg.

Tänu projekti raames läbi viidud koolitustele on alates 1996. aastast, mil projekt algas, olukord oluliselt paranenud. Kui 1996. aastal müüdi testostude käigus Stockholmi klubides ja baarides ilmselgelt alaealise välimusega inimestele alkoholi 43% juhtudest, siis aastal 2013 keelduti tervelt 93% juhtudest alkoholi müügist.

Sarnaseid uuringuid on Rootsis tehtud veel - nimelt on professionaalsete näitlejate ja vaatlejate abil uuritud, kui tihti lubatakse klubidesse ilmselges joobes inimesi. Ka siinkohal on areng olnud tohutu.

"1996. aastal keelduti vaid 5% juhtudest ja see oli väga suur probleem. Viimati viidi sama uuring läbi 2016. aastal, mil keelduti juba 77% juhtudel alkoholi serveerimisest," kiitis Gripenberg programmi efektiivsust.

Tänu pikaajalisele ja pidevale tööle on politseini jõudnud alkoholiga seotud vägivallajuhtumite määr langenud 29%.

Karolinska Instituudi teadlased on välja arvutanud ka selle, kui palju läheb maksma selline programmipõhine sekkumine ja kui palju läheb maksma tagajärgede likvideerimine.

"Saime teada, et iga euro, mis kulutatakse sekkumisele, säästab kogukonnale 39 eurot, sest me vähendame politseini jõudnud vägivallajuhtumeid. See on väga hea argument, miks ennetus on oluline - see säästab elusid ja ennetab vigastusi, aga säästab ka ühiskonna raha."

Selliste programmide välja töötamine ja rakendamine võtab palju aega ning veel rohkem aega kulub enne, kui on võimalik reaalset mõju näha, seepärast tuleb selliseid projekte teadlase sõnul vaadelda pikas ajaperspektiivis, ent alustama peaks siiski juba täna.

Laadimine...Laadimine...