Sünnipäeva tähistava Ida-Tallinna Keskhaigla teekond minevikust tänapäeva

Eelmise sajandi alguses oli Keskhaigla sünnitusmajas suur probleem ruumikitsikus. Nii tuligi sünnitajad paigutada näiteks kirurgia- ja sisejaoskonda

Pilt: ITK
Tervis Ajalugu

Sünnipäeva tähistava Ida-Tallinna Keskhaigla teekond minevikust tänapäeva

Toimetaja: Toomas Raag

Murrang Tallinna statsionaarsete raviasutuste ajaloos toimus pärast Põhjasõda. Kui seni oli kõiki, ka nakkushaigeid, peetud hospidalides ehk seekides koos hooldust vajavate orbude, raukade ja invaliididega praktiliselt ilma arstiabita, siis nüüd asutati esimesed tõelised haiglad.

1715. aastal avas uksed Mereväehaigla ja 1730. aastal Maaväehaigla, mis mõlemad paiknesid kõrvuti praeguse Ida-Tallinna Keskhaigla territooriumil. Eraisikute statsionaarne ravi oli aga keskaegsel tasemel. Oktoobris 1785 üüriti Karjavärava ees asuvatest muldkindlustustest väljaspool paiknevas agulis ruumikas puumaja, kuhu võis paigutada kuni 12 haigevoodit. Kohe avanes võimalus ka haiglat avardada, kuna Mereväehospidal kolis uutesse ruumidesse Juhkentalis. Lihtrahvas hakkas uut haiglat Priihospidaliks nimetama, sest seal said vaesed tasuta ravi.

Esimesed ametikohad

Pikemat aega oli haigla töötajate koosseis järgmine: komissar (juhataja), virtin (majandusjuhataja), arst, paar kirurgi, sanitarid.

1831 – ebamugav ametivorm

Kõiki haiglatöötajaid kohustati kandma kitsalõikelist kõrge kraega pikk-kuube, mis paraku kippus haigete hooldamisel rebenema. 1876. aastal muutus ebamugav munder – riietuseks sai kalevist mugav kuub kuue tinanööbiga, mida tuli kanda nii tööl kui ka vabal ajal.

1847 – tööle tuleb teine arst

See oli oluline aasta – võeti ametisse teine arst. Ühtlasi osteti hospidalile korralik, 117 esemest koosnev kirurgiainstrumentide komplekt. Haigla töötajad elasid tol ajal Priihospidalis, kas eraldi barakkides või väikestes kambrites palatite kõrval. Põetajad (tollal oli neid kümme, kõik naised) olid kohustatud magama haigetega ühes palatis, „et iga aeg käepärast olla“.

1872 – esimene kivist peahoone

See oli suur samm, mida oli kaua oodatud, sest kehvad olmetingimused ja ruumikitsikus olid juba kaua probleemiks olnud, nüüd mahutas Priihospidal juba 220 haiget. Varasemates aruannetes mainiti, et vaimuhaigete baraki seinast võis sõrme läbi pista – ruumid olid nii kehvas seisus. Lahkamiskambriks oli endine heinaküün, millel puudusid aknad. Põetajad pidid magama haigetega koos ühes palatis. Teaduslikke raamatuid oli haiglal kolm, aga seda nimetati siiski biblioteegiks.

Väljavõte 1890. aastal haiglas tehtud operatsioonidest

9 amputatsiooni (jäseme või muu kehaosa eemaldamine lõikusel)

1 Pirogovi amputatsioon (jala amputatsioon, mille korral kandluu jäetakse osaliselt alles)

3 sekvestrektoomiat (luuirru väljalõikus)

2 liigese punktsiooni (süstlanõelaga liigeseõõnde sisenemine, kasutatakse liigesehaiguste diagnoosimiseks ja raviks)

1 plastiline operatsioon käel

68 operatsiooni haavamiste korral

Kirurgi oskused 19. sajandil

Kirurg pidi tundma traumade ravi, pisikirurgiat, haavade ravi, oskama amputeerida jäsemeid ning võis teha operatsioone arstide juuresolekul.

Sünnitus ja ämmaemandad 19. sajandil

1804. aastal avati Priihospidalis sünnitusosakond. Sellel ajal sünnitasid haiglates üldjuhul vallasemad ja „elu hammasrataste” vahele jäänud naised. 19. sajandil olid haiglas sünnitamisel suured riskid, sest see oli aeg, mil haiglad ei olnud veel nakkusvabad. Ämmaemand oli rohkem toetava rolliga, sünnituse võttis üldjuhul vastu arst. Ämmaemandatelt nõuti õpihimu, puhtuse ja korraarmastuse kõrval ka head kuulsust, kainust ja piiri jälgimist. Iseloomuomadustest oli eeskirjades sel ajal välja toodud armulisus, kaastundlikkus, kannatlikkus.

1892 – tööle võetakse halastajaõed

Esimesed halastajaõed asusid Priihospidalis tööle 1892. aasta oktoobri keskel Sel puhul kirjutas peaarst: „Alles pärast õdede tulekut sai meile selgeks, millise asendamatu abi on haigemaja nende näol saanud!“

 1922 – kauaoodatud röntgeniaparaat

Arstid olid juba 1911. aastal avaldanud soovi, et haiglale ostetaks röntgeniaparaat. Kuigi kahel järgneval aastal oli summa eelarves planeeritud, seadme hankimiseni siiski ei jõutud. Põhjuseks toodi, et Priihospidal ei olnud seni veel elektrif­itseeritud. Peaarst küsis vajalikku seadet ka kohe pärast 1915. aastat, kui haigla elektrijaam käiku läks, kuid ka siis tuli eitav vastus, sest käimas oli Esimene maailmasõda. 1922. aastal osutus lõpuks võimalikuks kauaoodatud röntgeniaparaadi ostmine. Avati röntgeniosakond, järgnevatel aastatel osakonda laiendati ja hangiti juurde ka uut tehnikat.

Sel aastal muretseti spetsiaalne haigete transpordiauto, ka diatermiaaparaat, elektermassaažiseade jm, muuseas ka operatsioonikindad – seni olid operatsioonid toimunud eranditult paljakäsi. 

Sünnitus 20. sajandil

Eelmise sajandi alguses oli Keskhaigla sünnitusmajas suur probleem ruumikitsikus. Nii tuligi sünnitajad paigutada näiteks kirurgia- ja sisejaoskonda. Et aga kõikjal olid voodid juba hõivatud, lamasid noored emad peamiselt koridorides raamide peal. 1939/40. aasta aruandes on kirja pandud 1699 sündi, millega sündis 1759 last. Võrdlusena olgu öeldud, et 1861. aastal oli haiglas sünnitajaid vaid 33 ja 2019. aastal sündis Ida-Tallinna Keskhaiglas 4218 last.

Okupatsioonide aeg

ENSV Rahvakomissaride Nõukogu nimetas 1940. aastal Keskhaigla ümber Tallinna I Haiglaks. Järgnes sõda, rindehaavatutega olid pidevalt hõivatud kaks suurt operatsioonituba, lisaks endised lõikustoad vanas peahoones. Kirurgid ja operatsioonipersonal töötasid võimete piiril. Operatsioonidel assisteerisid ja andsid eeternarkoosi isegi sanitaridena töötanud erihariduseta, äsja keskkooli lõpetanud noored.

Ka Saksa okupatsiooni aastatel 1941–1944 oli Keskhaigla pigem sõjaväehospidal, kuigi abi said ka teised patsiendid. Näiteks oli haiglas üks kahest Eestis olevast elektrokardiograafist, millega sai diagnoosida südamehaigusi, sh südamelihase infarkti.

1952 – Keskhaiglast saab Tallinna Vabariiklik Haigla

Selle nime all oli haigla tuntud ja lugupeetud kogu vabariigis. Tegu oli Põhja-Eesti kõrgeima tasemega ravi- ja konsultatiivkeskusega, mille teeninduspiirkonnas elas umbes üks miljon inimest. Haiglas oli konsultatiivpolikliinik maarajoonidele, mis hõlmas kogu Põhja-Eestit, aga ka Pärnu linna.

1980 – hoogne ehitus

Valmis uus ja moodne toitlustuskeskus 1100 patsiendile, lisaks personalile sajakohaline kohvik-söökla. Mugava ühenduse peahoonega tagas tunnel. Peahoone tiivad said juurde kaks korrust, nii muutus hoone viiekorruseliseks. Samal aastal võeti kasutusele elektronarvutid, esmalt asuti töötlema haiglast väljakirjutatute haiguslugusid.

1985 – silmakliiniku avamine

1985. aastal avati Baltikumi moodsaim silmakliinik. Neljakorruselises hoones oli kokku 150 voodikohta – sel ajal oli keskmine voodipäevade arv kliinikus 14,2 päeva ja sellest ka voodikohtade vajadus. Valdavaks operatsioonitehnikaks oli krüoekstraktsioon, mille käigus lõigati lahti suur sektor sarvkestast. Eestis ei olnud siis veel häid õmblusmaterjale ja tehti vaid üksikud õmblused ning haav pidi ise kinni kasvama. Haiged pidid operatsiooni järel viis päeva voodis lamama, silmad kinni.

1990 – esimene peresünnitus

Nõukogude perioodil oli pikalt kestnud kord, et lapsed ja emad olid pärast sünnitust eraldi palatites. Beebid toodi emade juurde söömise ajaks ja isad võisid last näha vaid aknalt. See kõik aga muutus – 1989. aastal avati keskhaiglas esimesed ema-lapse palatid ja järgmisel aastal toimus juba esimene peresünnitus. Alguses oli haiglas neidki, kes uuendusi koha ei pooldanud, sest kardeti infektsiooni levikut. Naiste positiivne tagasiside ja uuendustega harjumine pani aluse täna iseenesestmõistetavale.

1992. aastal sai valmis kauaoodatud sünnitusmaja kaheksa aastat kestnud kapitaalremont. Uksed avati ka külastajatele ja üha rohkem isasid julges sünnituse juurde tulla. Iga naine sai

sünnitada eraldi sünnitustoas ja sellest ajast pärineb ka esimene vann sünnitusosakonnas. 1997. aastast avati haiglas IVF katseklaasi viljastamise labor.

2001 – Ida-Tallinna Keskhaigla sünd

Ida-Tallinna Keskhaigla nimi võeti kasutusele, kui linnavolikogu otsusega ühendati Magdaleena Haigla, Keskhaigla, Hooldushaigla, Järve Haigla, Tõnismäe Polikliinik, Mäekalda Polikliinik ja Diagnostikakeskus.

 

Laadimine...Laadimine...