4 kommentaari

uskmatu

Vasta kommentaarile

Minu lapsed sündisid üs 1969 ja teine 1974 aga sellist jama mis siin kirjas on küll ei täheldanud.

no ei olnud ikka küll nii hul postitas:

bull shitt- sa oled ainuke , kes ellu jäi . Kogu maailmas kardeti pisikuid mingi aeg ja nii hullud need asjad ikka polnud . Oli halba suhtumist , aga täiesti normaalseid ja toredaid õdesid ja ämmaemandaid oli. Minu ema meenutab , et temal olid küll toredad ämmaemandad ja õed

Feja Räim

Vasta kommentaarile

1, ja 2.septembril 1973, vabandust. Mitte sel aastal. 1973 oli.

Feja Räim

Vasta kommentaarile

Pelgulinna sünnitusmaja uppus 1. ja 2. septembril lausa virtsa sisse. Vastuvõtutuba oli räpane ja unine medõde sõimas iga tulijat. Asju jagati patsientidele loopides. Naistele polnud peale sünnitust anda sidemeid ega käterätikuid, kõike tuli kurjalt nõuda, et lõpuks saada. Ühises dušširuumis oli ca 10 cm paksune haisev veresegune solgivee kiht põrandal, sest sanitarid olid vee äravoolule drappide peale haisvad põrandakaltsud peale pannud, et prahti trappidesse ei sattuks. Sünnitajad olid peale sünnitust end pestes pahkluuni selle solgi sees ja neid ainult sõimati. WC-des olid prügikastid kuhjaga veriseid sidemeid täis, hunnikud ammu juba põrandal. Kujutage siis haisu ette, õõvastav. Samasse põrandale oli vistaud närtsinud lilli, mida olid mehed saanud naistele saata. WC-sse pääsemiseks tuli üle solgihiunniku ronida, teise käega sidet kinni hoides, sest pükse ei lubatud jala solla, püksid võeti kohe ära. Ma palusin WC solgihunniku pärast osakonna juhatajat, aga sain ainult sõimata, üks arst, kelle nime ma kahjuks ei tea, aga kelle upsakat nägu ei suuda seniajani unustada, tuli hoopis mind väga ülbelt noomima, et ma nii tänamatu ja upsalkas olin. Olukord oli veelgi hullem, ei taha kõike meenutada. Kogu osakonnataäis naisi sai veremürgistuse,lapsedsaidnahamädanikud. Mina pääsesin veremürgistused,sest tuttav arst oli soovitanud juukseveepudelis viimakaasavõttajakõikeisepuhastada. Väga valus oli peale sünnitust sinna sünnitushaavadele viina pele valada peale seda, kui arst oli vaatamas käinud. Aga ma pääsesin ainsana veremürgistusest. Laps sai küll nahamädaniku, koju tullesoli laps nagu piimatilku täis, tuttav medõde ütles, et see on nahamädanik, mis paaaegu kõigilhaiglast kaasas on ja tegi lapsele penetsiliinisüstid. Väaga võigas mälestus. Meedikud old toona ikka väga hukas oma moraalitusega.

Laadimine...Laadimine...