SUUR INTERVJUU: Kesklinna vanema kandidaat Haukanõmm: keskturgu tuleb jõuliselt arendada

"Keskturg on kindlasti see, mille arendamist ja parendamist on kaua oodatud. Sellega tuleb edasi minna väga jõuliselt, " ütles Kesklinna vanema kandidaat Monika Haukanõmm intervjuus Pealinnale. Samuti tahab ta parandada liikumispuuetega inimeste igale poole ligipääsetavust linnaruumis.

Pilt: Mats Õun

SUUR INTERVJUU: Kesklinna vanema kandidaat Haukanõmm: keskturgu tuleb jõuliselt arendada (1)

Erki Varma / Video: Dmitri Povilaitis

"Keskturg on kindlasti see, mille arendamist ja parendamist on kaua oodatud. Sellega tuleb edasi minna väga jõuliselt, " ütles Kesklinna vanema kandidaat Monika Haukanõmm intervjuus Pealinnale. Samuti tahab ta parandada liikumispuuetega inimeste igale poole ligipääsetavust linnaruumis.

Kas kesklinnas on ka mõni objekt või piirkond, mis praegu silma riivab ja millega tahaksite eraldi tegeleda?

Keskturg on kindlasti see, mille arendamist ja parendamist on väga kaua oodatud. Sellega tuleb edasi minna väga jõuliselt. Lisaks kindlasti ka kahe sadama vahelise sillaehituse projekt ja arendus, mis viib Kalarannani – need on need teemad, millest ei saa kasu ainult kesklinna elanikud, aga laiemalt kõik tallinlased ja ka eestimaalased.

Kesklinnas on palju kirgi kütnud näiteks Harju tänava haljasala, kuhu vahepeal rajati suisa kartulipeenrad. Mis sellest alast peaks saama?

See on teema, mis tõesti kütab kirgi ja mida ongi ka juriidiliselt keeruline lahendada. Täna mul ei ole anda valmis vastust. Kindlasti on see teema, millesse tuleb koos kogukonnaga süveneda, mida tuleb arutada ja koostöös sobiv lahendus leida. Kartulipeenrad on ju ka toredad. Kui me tahame tuua linna rohkem mitmekesisust – loomi, linde, rohkem taimset mitmekesisust, siis kartulid ei ole ka paha mõte.

Kuidas suhtute mõttesse laiendada autovaba ala kesklinnas?

Kindlasti tuleb autovaba ala laiendada, kuid siin tuleb lähtuda väga selgelt sellest, et kui me tahame autod näiteks vanalinnast täiesti välja viia, siis me ei tohi ära unustada, et ka seal elavad inimesed. Ja selleks, et vanalinnas elu säiliks, tuleb seda teha väga-väga kaalutletult. Ei tohi üle sõita ei autodest ega jalgratturite või jalakäijate huvidest. Kindlasti autovaba ala tuleb laiendada, aga seda tuleb väga targalt teha. Kui teha näiteks tänavatele uusi jalgrattateid, siis saab seda teha millegi arvelt, kuskilt tuleb see maa võtta. See on kompromisside otsimise koht. Aga põhimõte –  vähem autosid kesklinna, rohkem rattaid, rohkem jalgsi liikumist, elektrisõidukeid ja nii edasi – see on ainuõige tee.

Räägitud on ka autode piirkiiruse langetamisest kesklinna piirkonnas. Kuidas Te sellesse suhtute?

Ma arvan, et see on õige mõte. See on küsimus turvalisusest. Kui me tahame tuua rohkem rattaid teedele, me tahame tuua rohkem jalakäijaid, siis me peame looma neile ohutud tingimused. See on tavaline praktika ka teistes läänemaailma linnades, nii et ma ei näe siin väga suurt kitsaskohta. Kuigi - seda peab tegema jällegi piiratult seal, kus on tõesti vaja vähendada kiirust, aga mitte minna sellise lausalise kiiruste piiramise peale terves linnas.

Kui piirangute teemal jätkata, siis kas Tallinnas peaksid olema püsivad kellaajalised piirangud alkoholimüügile?

See on teine, järgmine väga terav küsimus, eriti mõeldes vanalinna asutuste peale. Ühelt poolt elavad ka vanalinnas inimesed, keda võib-olla häirib, kui baarid on avatud varaste hommikutundideni või ööpäevaringselt. Teisalt tuleb vaadata ja kaitsta ka neid inimesi, kes neis meelelahutusasutustes esinevad või töötavad. Ka muusikud näiteks kaebavad, et nad ei taha minna lavale kell 23 või kell 2 öösel. Ka nemad sooviksid teha oma tööd siiski normaalsel ajal.

Olen suhteliselt veendunud, et siin tuleb seda kompromissi otsida. Milline see kompromiss saab olema, on täna veel natuke vara öelda. Aga kindlasti ei tohi siin ülemääraselt piirata ettevõtlust.

Koroonakriis on kõige valusamalt löönud just neidsamu vanalinna restorane ja majutusasutusi. Kas ja mida oleks vaja teha, et Kesklinna ettevõtjaid toetada?

On mõned küsimused, mis väga kõrgelt ületavad Kesklinna linnaosavalitsuse pädevuse piire. Ja see on üks selline küsimus, kus tegelikult ei ole väga palju võimalusi Kesklinna linnaosavalitsusel määrusi või kordasid kehtestada. Küsimus on pigem üleriigiline. Kui mingeid piiranguid on vajalik kehtestada rahva tervise huvides, siis on need õigustatud. Samas nad ei tohi olla ülemäärased ja kui on võimalus neid vähendada, siis peab seda esimesel võimalusel tegema. Ei tohi ühe kriisi kattevarjus teha midagi sellist, mida me muidu ei teeks.

Enne kriisi, kui turiste veel palju oli, räägiti muu hulgas ka Tallinna turismimaksu kehtestamisest. Kuidas Te sellesse mõttesse suhtute?

Ma arvan, et see on kaalumist väärt mõte, sest sellest võidaksid Tallinna linna elanikud ja me saaksime selle turistidelt kokku kogutud maksu teistpidi suunata oma kesklinna arendamisse - olgu need siis teed, haljasalad, kaubandus, mis iganes. Ühelt poolt turistid annavad, kuid teiselt poolt nad ka võtavad meie linnalt.

Olete hariduselt sotsiaaltöötaja. Mida Tallinn või kitsamalt Kesklinn saaks ära teha, et puuetega inimeste elu muutuks lihtsamaks - et neil oleks igale poole ligipääs?

Ligipääsetavus on kaasaja teema ja sellest räägitakse kõige rohkem. Aga samas ligipääsetavuse teema puhul kindlasti ei tahaks, et see on ainult puuetega inimeste teema. See on tegelikult iga linnakodaniku teema – olgu see lapsevankriga ema, kes vajab liikumiseks sujuvaid üleminekuid kõnniteelt autoteele ülekäigurajale või olgu see eakas inimene, kes võib-olla soovib näiteks rulaatoriga minna linna keskväljakule või olgu see täistööjõus kolmekümnendates sportlik meesterahvas, kes on sporditegemise käigus näiteks jalaluu murdnud. Õnneks on moodustatud juba Riigikantselei juures ligipääsetavus rakkerühm, kes kaardistab kõiki neid murekohti erinevates valdkondades. Kesklinnas on minna loomulikult pikk tee aga kui me võtame lähtekoha, et kõik, mida me renoveerime, kõik, mis me ehitame või loome, siis vaatame sellest vaatevinklist, et me ise ei tekitaks ühtegi kunstlikku takistust, siis me astume sellega järk-järgult suuri samme edasi.

Te olete tegelenud ka vaimse tervise teemadega. Kuidas koroonakriis inimeste psüühikale mõjus?

Koroonakriis on kindlasti seda muret võimendanud, ta on toonud need probleemid pinnale. See on tegelikult ühtpidi väga hea, sest varasemalt ei olnud vaimse tervise teemad üldse nähtaval. Sellest ei räägitud väga palju. Üksinduse teema, üksijäetuse teema, abituse teema, hirmude teema - need on kindlasti suurenenud, aga hea on see, et neile teemadele pööratakse erinevatel tasanditel järjest rohkem tähelepanu. Ja kindlasti on need teemad, millele me peame ka linnaosavalitsuses pöörama tähelepanu. Kui eakas jääb üksi, lastel ja lastelastel ei ole võimalik talle külla tulla, siis kuidas teda aidata? Või kuidas aidata neid perekondi, kus on näiteks lähisuhte probleemid – need on teemad, millega me peame tegelema.

Tallinn soovib saada Euroopa roheliseks pealinnaks, mida saab kesklinnas veel ära teha keskkonnasõbralikkuse tõstmiseks?

See on see roheline mõtlemine, et kõik need otsused, mida me teeme, me kaalume läbi. Sealhulgas kõigi teiste aspektide kõrval ka looduskaitselistest ja rohemõtlemise seisukohast. Me soodustame keskkonnasäästlikke liikumisviise, olgu need siis suruõhugaasiga bussid, mis juba on tulemas meie tänavatele, olgu need kõikvõimalikud elektrilised liikumisvahendid, jalakäijate liikumine ja nii edasi. Aga samas ka hoonete energiasäästlikkus, parkide liikide mitmekesisus - neid teemasid, millele tähelepanu pöörata ja neid asju, mida me saame teha igapäevaselt, on tegelikult päris palju. Kasvõi see, kuidas me suhtume oma meresse – mida me teeme, et meie konid ei jõuaks merre.

Merest rääkides – Kesklinn on Tallinnas selles mõttes eriline linnaosa, et selle koosseisu kuulub ka üks saar – Aegna. Millisena näete Aegna tulevikku?

Aegna saar on nagu väike kirss tordil Tallinna kesklinna valitsusalas. Soovin, et saarel oleks vähemalt suvekuudel kindlasti püsiühendus mandriga, et seal saaksid inimesed käia. Sellest tuleb rohkem rääkida, et Aegna on Kesklinna loomulik osa, avada ja tutvustada seda rohkem inimestele.

Miks otsustasite asuda Kesklinna vanemaks?

Kindlasti Tallinna Kesklinna vanema kohta ei otsustata nii lihtsalt ise, et ma soovin seda. See eeldab, et keegi näeb inimeses potentsiaali ja valmisolekut panustada linnaosa arengusse ning teeb selle konkreetsete ettepaneku.

Ettepanek oli minu jaoks kindlasti ootamatu, sest mul on ka praegu väga huvitav töö juhtida Tallinna Perearstikeskust. Aga kui selline ettepanek tehakse, siis väärib see kindlasti tõsiselt kaalumist. Need väljakutsed, mida kesklinna vanemana on võimalik endale võtta ja millega linnaosa elanike elu-olu paremaks teha on nii palju, et see tundus väga huvipakkuv.

Kui sa näed, et sinu töö tulemusel muutub midagi paremaks – linn läheb rohelisemaks, tekib rohkem võimalusi liikuda jalgrattaga või jalgsi, vanalinn muutub elamisväärsemaks elukeskkonnaks – siis see on see, mis motiveerib.

Kui tuua välja üks asi, mida Te kindlasti soovite oma ametiaja jooksul ära teha, siis mis see oleks?

Linnaosavanema positsioon kestab täpselt sama kaua, kui linnavolikogu ja linnavalitsuse tänane koosseis – ehk järgmiste valmisteni, mis on tuleva aasta oktoobris. See tähendab, et see, mida ära teha, peab olema teostatav ühe aasta jooksul. See on üsna lühike periood.

Mida saab kohe teha, on luua linnaosa elanikele kindlustunne, et linnaosavalitsus pöörab ka koroonakriisi olukorras tähelepanu oma abivajajatele – ta on kohal, on olemas ja kedagi ei jäeta kahe silma vahele ja abita.

On teemasid, mida ühe aasta jooksul ära teha ei jõua, kuid millega tuleb samuti tegeleda. Näiteks juba algatatud erinevad planeeringuprojektid – olgu siis tegemist näiteks Keskturu küsimusega, Reidi tee laiendamisega Kadrioru poole või Poska tänava renoveerimisega.

Oluline on viia need otsused ellu koostöös kogukonnaga, asumitega. Kesklinnas on kakskümmend erinevat asumit, mis on kõik eriilmelised. Mida ma saan ja tahan teha,  on olla avatud, olla kaasav, olla keskkonnasõbralik ning võtta arvesse kohalike elanike ja asumite soove.

 

 

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...