SUUR LUGU: Paljude laste kõne hilineb, sest vanemad ei räägi nendega piisavalt

Lastel on keeruline lahutusi üle elada ja sageli on agressiivne käitumine põhjustatud just sellest. Väikelaps ei oska end lasteaias muul viisil väljendada, kui hakkab näiteks kaaslast lööma, tõi kauaaegne haridustöötaja Ruuda Lind välja ühe käitumishäire põhjuse. Lapsed, nende vanemad ja õpetajad saavad tuge Tallinna õppenõustamiskeskusest.

Pilt: Tallinna õppenõustamiskeskus

SUUR LUGU: Paljude laste kõne hilineb, sest vanemad ei räägi nendega piisavalt

Kai Maran

Lastel on keeruline lahutusi üle elada ja sageli on agressiivne käitumine põhjustatud just sellest. Väikelaps ei oska end lasteaias muul viisil väljendada, kui hakkab näiteks kaaslast lööma, tõi kauaaegne haridustöötaja Ruuda Lind välja ühe käitumishäire põhjuse. Lapsed, nende vanemad ja õpetajad saavad tuge Tallinna õppenõustamiskeskusest.

"Kahe-kolmeaastaste laste üks tüüpilisi muresid on kõne areng," rääkis Tallinna õppenõustamiskeskuse koordinaator Ruuda Lind. "Hilisest rääkima hakkamisest on saanud sage nähtus, kolmeaastasi kõnetuid lapsi on varasemast järjest rohkem. Osaliselt võib olla tegu digi- ja nutiajastu tulemusega – vanematel pole väikese lapsega rääkimiseks lihtsalt enam mahti! Hiljaaegu käis meil siin ema, kes ütles, et aga mis ma temaga räägin, ta ei saa ju nagunii aru. Ja seda ütles ema oma kolmeaastase lapse kohta! Selline suhtumine, et ei teagi, kas nutta või naerda."

Tallinna nüüdseks juba kümme aastat tegutsenud õppenõustamiskeskus on koht, kust selliste murede korral abi saab. "Suund on juba eelkoolieas selline, et lugemis- ja kirjutamisraskustega lapsi aitab eripedagoog ning häälikuseadel ja kõneraskuste korral logopeed," selgitas Lind. "Kooliealiste laste kõneraskuseks on sageli teatud hääliku puudus või asendamine teisega."

Kõnearengu kõrval on teine tüüpiline mure käitumisraskused ja omavahelised suhted. "Koolis on tavalised nii õpetaja-õpilase konfliktid kui ka arusaamatused lapsevanema ja õpetaja vahel," selgitas Lind. "Kõike mõjutavad ka peresuhted. Lastel on keeruline lahutusi üle elada, paljuski on agressiivne käitumine  põhjustatud just sellest. Väikelaps ei oska end lasteaias muul viisil väljendada, kui näiteks hakkab kaaslast lööma."

Eksperdid tulevad kohale

Tüüpmurede korral nõustab keskus vajadusel ka gruppe. "Päris paljud lasteaiaõpetajad soovivad väikelaste agressioonide korral sageli psühholoogide rühmanõustamist, kus psühholoog tuleb lasteaeda ja jälgib last eri tegevustes," rääkis Lind. "Psühholoog nõustab õpetajaid, kuidas sellise lapsega toime tulla ja rühmas olukorda parandada. Koolides tuleb selliseid juhtumusi lahendama meie ekspertide meeskond, kelle hulgas on logopeed, eripedagoog, sotsiaalpedagoog ja psühholoog. Nemad nõustavad ka õpetajaid ja kooli juhtkonda. Eksperdid aitavad näiteks selgitada, kas laps vajab individuaalset ainekava. Kui koolis puudub näiteks logopeed või eripedagoog, saab koolilaps meie kaudu talle vajalikku abi."

Õppenõustamiskeskus aitab tasuta, sinna võivad pöörduda õpetajad, vanemad ning õpilased. "Meile võivad pöörduda ka vanaemad-vanaisad," kinnitas Lind. "Pereprobleemide nagu näiteks lahutuse korral nõustab lapsi pereterapeut."

Haridusameti osakonnajuhataja Viivi Lokk selgitas, et linna nõustamiskeskusest on saanud päästerõngas olukorras, kus  koolides napib tugispetsialiste. "Keskus aitas luua mudeli, mis laseb õpetajatel õpilaste käitumisprobleeme, õpiraskusi ja erivajadusi õigel ajal märgata," lausus Lokk. "Nii saavad õpetajad juba varakult tähele panna, millist abi või tuge laps vajab."

Mängud appi

Ühisgümnaasiumi sotsiaalpedagoog Käti Kohv ütles, et kui koolis on tugispetsialiste puudu, saab pöörduda õppenõustamiskeskusse. Õigel ajal aitab lapse muresid märgata mäng. "Mängud on olulised eelkõige sellepärast, et aitavad arendada lapse emotsioonide taju ja eneseanalüüsi oskust," selgitas Kohv. "Ja et tekiks kohe hea kontakt nii lapse kui koduga."

Kohvi sõnul annab varase märkamise mudel juhiseid usalduse loomiseks juba väikelastega. Head kontakti aitab luua näiteks rõõmu-kurbuse-unistuste maja mäng, kus laps rõõmude ja kurbuste maja kaudu unistuste majja satub. Kui laps oskab vastata, mis talle rõõmu pakub, teda kurvaks teeb võib millest ta unistab, on hea kontakt kindlasti loodud. "Mängude kaudu tuleb esmane info lapse vajadusest ja murekohtadest," ütles Kohv. "Mina kasutan seda taustainfo kogumiseks."

Kui lapsega on siiski probleemid tekkinud ja neist tuleb lapsevanemale teada anda, tuleks seda teha võimalikult neutraalselt. "Soovitan võimalikult neutraalselt rõhutada seda, et me kõik teeme ju koostööd, et lapse toimetulek oleks parem," sõnas Kohv. "Tähtis on, et laps mõistaks, et kõigisse tuleb suhtuda võrdselt, üksteist tuleb märgata ja vajadusel abi pakkuda. Samas peaksid lapsed julgema ka õpetaja poole pöörduda, kui midagi muret valmistab. Meie mängime eri suhtlusolukordi lastega koolis teadlikult läbi. Rollimängude kõrval mängime ka mänge, kus peab seisma järjekorras või teisi aitama. Seda ka ühiskonna heaks üldiselt. Nii näiteks käisime lastega väljas puudele helkureid riputamas, et teised saaksid neid vajadusel võtta. Jagame, märkame, teeme head – need on meile tunnussõnad."

Laps iseloomustab ennast

Esimesed soovitused lapsega vestlemisel on selgitada välja tema huvid ja hobid, alles seejärel tasub juttu teha muredest. Samuti võib paluda lapsel ennast iseloomustada, valides omadussõnade nagu aktiivne, rahulik, abivalmis, kannatlik, aus, töökas, viisakas, põhjalik, tagasihoidlik, vaikne, enesekindel, laisk, tundlik, järjekindel, seltskondlik, rõõmsameelne jne seast endale sobivad. "Sage nähtus on keskendumisraskused ja koolitunnis kehv kaasa töötamise oskus," mainis Kohv. "Kodus ei leita lastega tegelemiseks piisavalt aega. Lapsed kurdavad, et emal-isal pole aega nendega õppida ega mängida, ja nii hakkab nutisõltuvus tekkima juba algklassidest peale. Sellega kaasneb oskamatus kaaslastega suhelda, mistõttu väheneb ka empaatia. Kannatab kaaslaste tunnete märkamise oskus."

Tallinna ülikooli nooremteaduri Mark Gortfelderi sõnul on suhtlusoskusel vaimsete probleemide avaldumisega otsene seos. "Mida raskem on noorel vanemaga arutada oma probleeme, seda halvema hinnangu ta oma vaimsele seisundile annab," rääkis Gortfelder. "Pere rahaline seis ja haridustase kahvatub selle kõrval, millise hinde suhtlusele oma vanematega noored panevad. Väga oluline mõju on oma vaimse tervise hinnangul ka suhetel õpetajaga. Suhted vanematega ja õpetajatega on eakaaslastega sidemetest olulisemad."

Gortfelderi sõnul näitab hiljutine uuring, et Tallinnas hindab ligi 20% tüdrukutest ja 10% poistest oma vaimset tervist halvaks või väga halvaks. Sotsiaalmeedia mõjutab vaimset tervist halvemuse suunas küberkiusamise ohvriks langedes. "Vaimse tervise probleemideks on ärevus ja depressioon," ütles Kohv. "Sellele viitavaid sümptomeid märkan ma noorte puhul palju ja need vajavad mõnikord ka psühhiaatrilist abi."

Kohvi sõnul võib ka liialt tihedalt paika pandud ajakava õpilasele  muresid tuua. "Igavlemise aega võiks lastel kodus rohkem olla! Vaba aeg paneb mõtte ja aju tööle. Kui trenne on liiga palju ja kodus ootavad veel kodutööd, jääb aega perega koos olemiseks väheks."

Linnaga koostöös on abivahendina välja töötatud ka konkreetsed käitumisjuhised. "Hea sõna raamat aitab kriitilistes olukordades koolil ja lapsevanemal ühist keelt leida," ütles Lokk. "Tihti ei taha lapsevanemad ise probleeme tunnistada. Laps võib ju kodus vägagi eeskujulik olla, aga lasteaias või koolis hoopis teisiti käituda, muutuda kohati kaaslastele lausa ohtlikuks! Ainult lapse noomimine aga ka ei aita, sest siis ei leiaks ta koolielust enam midagi rõõmsat. Leppisime kokku ka väljendeid ja sõnumeid, kuidas osapooltele mureküsimusi esitada. Sest edasi viib ainult positiivsus!"

Tasuta abi 2,5- kuni 19-aastastele

2009. aastal alustas Tallinn õppenõustamiskeskuse projektiga, millest nüüdseks on välja kasvanud iseseisev asutus.
"Keskus on laienenud juba viide linnaossa ning sealsetest nõustajatest saanud oma eriala eksperdid," ütles abilinnapea Vadim Belobrovtsev. "Üha enam pööratakse tähelepanu kaasavale haridusele ja varajasele märkamisele. Nõu ja tuge vajavad ka õpetajad. Praeguseks on õppenõustamine jõudnud haridusasutustesse ning koolides ja lasteaedades töötavad tugispetsialistid on järjest enam ka õpetajate ning lapsevanemate nõustajad."

Keskus aitab 2,5-19-aastaseid lapsi ja noori tasuta. Nõustavad logopeedid, eripedagoogid, psühholoogid ja lastepsühhiaatrid. Sealt saavad nii lapsevanemad kui ka lasteaiad küsida nõu ja abi ka lapse käitumishäirete puhul. Keskuse filiaalid on loodud Lasnamäele, Mustamäele, Kesklinna, Nõmmele ja Kristiinesse. Need teenindavad lapsi, kelle lasteaias ei ole logopeedi. Kristiine filiaal teenindab ka Põhja-Tallinna lasteaedu. Plaanis on laienemine Haaberstissa.

Kuidas saada abi?

• Tallinna õppenõustamiskeskus asub Lasnamäel aadressil Martsa 2, tel 640 4938, 5804 8259.

• Mustamäel Vilde tee 120, tel 5671 5802. Vastuvõtuajad teisipäeviti kl 13-19, kolmapäeviti 16-20 ja reedeti 9-16. Spetsialisti juurde registreerimisel tuleb kindlasti täita ankeet kodulehel www.tonkeskus.ee . Ankeedi leidmiseks vali ülalribal Registreeru!

• Küsimustele registreerimise kohta oma vastuvõtu ajal vastab Tallinna õppenõustamiskeskuse koordinaator Ruuda Lind, tel 5671 5802, koordinaator@tonkeskus.ee.

Laadimine...Laadimine...