SUUR SAMM EDASI: Tallinn-Helsingi tunneli lahendusidee leidmiseks kuulutati konkurss

Tallinn-Helsingi tunneliga märkimisväärne samm edasi astutud: hiljuti kuulutati välja lahe aluse tunneli uute tehnoloogiate konkurss. "Uute tehnoloogiate all mõtleme näiteks Hyperloopi, Maglevit, ujuvtunnelit ja teisi innovaatilisi transpordilahendusi," selgitas Tallinna Transpordiameti projektijuht Liivar Luts.

Pilt: Scanpix/ Illustreeriv pilt
Eesti

SUUR SAMM EDASI: Tallinn-Helsingi tunneli lahendusidee leidmiseks kuulutati konkurss (1)

Virkko Lepassalu

Tallinn-Helsingi tunneliga märkimisväärne samm edasi astutud: hiljuti kuulutati välja lahe aluse tunneli uute tehnoloogiate konkurss. "Uute tehnoloogiate all mõtleme näiteks Hyperloopi, Maglevit, ujuvtunnelit ja teisi innovaatilisi transpordilahendusi," selgitas Tallinna Transpordiameti projektijuht Liivar Luts.

Tallinn-Helsingi vahelise tunneli tasuvusuuringu projekt FinEst Link ja Prototron rahastu kuulutasid välja lahealuse tunneli uute tehnoloogiate konkursi. Projekti Tallina linna-poolse esindaja Liivar Lutsu sõnul oodatakse konkursile kahte tüüpi tulevikulahendusi: tehnoloogiaid, mis esitavad väljakutse traditsioonilisele raudteetunnelile ja värskeid ideid, mis parandaksid tänast Tallinn – Helsingi vahelistt liiklust. Huvitatud leiavad lähemat infot veebilehtedelt finest.prototron.ee või finestlink.fi.

Tallinn-Helsingi tunneli tasuvusuuringu FinEst Link projektijuht Kari Ruohonen avaldas, et tunneli ehk FinEst Link projekti tulemused valmivad lähiajal ning sellega seoses avati ka uute tehnoloogiate konkurss. Tema sõnul võimaldab tunnel linnadevahelist igapäevast töölkäimist ja laiendab oluliselt tööareaali.

Lihtne sõita ühest linnast teise

Soome Yle  teatas eelmise nädala lõpus tehnoloogilise lahenduse ootusest ja otsingust: tunnel võimaldaks inimestel iga päev sõita tööle ühest linnast teise. Põhimõtteliselt oleks kõige lihtsama visiooni järgi tegemist samalaadse tunneliga nagu Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. Inimesed liiguksid kiirrongiga. Sõiduautosid ja veokeid ning busse aga veaksid omaette kiired veorongid. Lisaks nähakse tunnelis mõistagi ette kaubavedu.

Tallinna Transpordiameti projektijuhi Liivar Lutsu sõnul korraldatakse uute tehnoloogiate ideekonkurss Helsingi ja Tallinna partnerite koostöös. "Uute tehnoloogiate all mõtleme näiteks Hyperloopi, Maglevit, ujuvtunnelit ja teisi innovaatilisi transpordilahendusi, aga samuti teistsuguseid ärikontseptsioone nagu Peter Vesterbacka poolt ellu kutsutud Talsinki Bay Area idee," ütles Luts. Vesterbacka on suurärimees, kes tunneli ehituse vastu suurt huvi tunneb ning seda väga vajalikuks peab.

"Olemasoleva transpordisüsteemi ideekorje toimub koostöös Prototron rahastuga ning kätkeb endas nutikate lahenduste otsimist, mis juba praegu Helsingi ja Tallinna vahel sõitvatel reisijatel elu kergemaks ja mugavamaks muudaksid," rääkis Luts. Prototroni rahastu on Eesti üks tuntumaid idufirmadele hoogu andev programm.  

Lutsu sõnul võib pakkuda näiteks nutikaid lahendusi või äppe, mis aitaksid reisijatel kiiremini sadamasse jõuda või sealt soovitud suunas välja liikuda. Ideekorje konkursil osalemise tähtaeg on 29. oktoober 2017. Züriisse kuuluvad lisaks Prototroni ekspertkogule FinEst Linki ehk siis tunneli ehituse projekti nõukogu. Mõtted või ideed tuleks Lutsu kinnitusel esitada võrgulehel finest.prototron.ee. "Alternatiivsete lahenduste pakkujatel on võimalik tutvuda vastavate uuringute ja dokumentidega, saates päringu kas finest.prototron.ee või finestlink.fi veebelehekülgedel," lisas Luts.

Tallinna linnakantselei vanemspetsialisti Priit Willbach, kes kuulub tunneli töögrupi järelevalvekomiteesse, märkis, et ideekorje tunneli osas kätkeb ka tutvumist uute tehnoloogiate või võimalustega. Olgu selleks siis kasvõi hyperloop või monorelss, sest raudteed kui transpordivõimalust võib pidada tänase maailmas transporditehnoloogiate arengu taustal  juba vananenuks. Ühesõnaga, tunnel peaks raudtee ammendumise järel võimaldama mingit uuemate transpordilahenduste kasutamist.

Soomlased võtavad tunnelit väga tõsiselt

"Soomlased võtavad seda tunnelit ikka väga tõsiselt ja teevad lobitööd," tunnustas Willbach põhjanaabrite püüdlikkust. Üsna ilmselt peitub selle püüdlikkuse taga soomlaste jätkuv huvi Eestist tööjõu leidmise vastu.

Raudteetunnel eeldaks kahe kunstliku saare rajamist Soome lahte tunneli trassile - seda õhuvõtu jaoks ning avariiväljapääsudeks. Willbachi hinnangul vääriks kaalumist ka eelpool Liivar Lutsu viidatud ujuvtunneli võimalus, mis asuks 40 m sügavusel merepinnast, aga tuleks raudteetunnelist märgatavalt odavam ehk kusagil 6-7 mld euro ringis.

Willbachi sõnul ilmuks raudteetunnel maapinnale soomlaste visiooni kohaselt mitte otse Helsingis, vaid pisut eemal, ehk Vantaa piirkonnas. Neile on see kasulikum, integreerimaks tunnelit endi transpordivõrku. Ilmselt muudaks see Vantaa lennuvälja veelgi tõsisemaks konkurendiks Tallinna lennuväljale.

"Tunneli täpne maksumus peaks selguma järgmise aasta alguses," ütles Willbach. Töögrupp käib koos umbes iga paari kuu tagant. Sel aastal kohtutakse veel novembris.

Soome meedia on vahendanud, et soomlaste hulgas tänavu talvel tehtud küsitlusest on selgunud: nad pooldavad Tallinna-Helsingi 85 km pikkust raudteeühendust, isegi kui see läheb maksma sellise suure summa nagu 9-13 miljardit eurot.

Küsitlus korraldati Helsingi, Espoo ja Vantaa elanike seas, kellest pooldasid tunnelit peaaegu pooled ehk 48%. Kolmandik oli vastu ja viiendikul polnud selles osas arvamust. Rongisõit kahe linna vahel kestaks vaid pool tundi ja praeguste kavade kohaselt võiks tunnel valmida 2030. aastaks.

Tõstaks majandust kuni 3%

Euroopa Komisjoni esindaja Violeta Bulc  ütles tänavu juunis europarlamendi saadiku Urmas Paeti küsimusele vastates: Rail Balticu projekti lõpuleviimine on vajalik eeltingimus, et Tallinna ja Helsingi püsiühendus oleks majanduslikult elujõuline. Tema sõnul praegu ei saaks selline püsiühendus toetust Euroopa ühendamise rahastust, sest see ei asu üleeuroopalise transpordivõrgu kaartidel.

Esialgsete uuringute järgi kasvataks tunnel riikide majandust 0,5 — 3% võrra SKPst.  Mitmed asjatundjad viitavad, et suure tõenäosusega on siiski aastate möödudes võimalik saada tunneli ehituseks ka euroliidu raha.

 

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...