Suurfirmade hiigelkasumid koorivad valitsuse tahtel väikest Eestit

Kui Eesti ettevõtted välismaistega samu maksuskeeme kasutaksid, karistataks neid täie rauaga.

Suurfirmade hiigelkasumid koorivad valitsuse tahtel väikest Eestit

Virkko Lepassalu

Kui Eesti ettevõtted välismaistega samu maksuskeeme kasutaksid, karistataks neid täie rauaga.

Tänavu mais said Eestis tegutsevad välismaa suurettevõtted kingituse Riigikohtult, kes leidis, et välisettevõtted peaksid olema Eesti omadest soodsamalt maksustatud. Maksuspetsialist Mait Riikjärv soovitab siiski maksuametil oma jonni edasi ajada ning mõne Eestis tegutseva välismaa ettevõttega uuesti kohtusse minna, et püüda maksustada kasumit, mis Eestist laenude või aktsiaostude sildi all makse maksmata välja viiakse.

Kohtuasi Nordea pank Eesti ja maksuameti vahel on pikk ja spetsiifiline, nagu maksude kohtuasjad  ikka. Jättes detailid kõrvale, on siin kõige olulisem Riigikohtu sõnum: välisettevõtetel on kodumaistega võrreldes Eestis maksueelised, ja nii peaks justnagu edaspidigi olema.

Küsimus, miks maksuamet kohtuasja alustas, seisneb selles, kas Eestis tegutsevad välisettevõtted, nagu Nordea pank, peaksid saama laenude sildi all välismaa ema- ja Eesti tütarettevõtte vahel raha takistamatult liigutada – ilma et tekiks Eesti riiigi ees maksukohustust. Riigikohtu otsus sellesse süsteemi ehk Eestisse kui väliskorporatsioonide maksuparadiisi mõra sisse ei löönud.

Rekordkasumid Eestist välja

«Laenu tagastamine ei ole käsitatav vara väljaviimisena,» seisab Riigikohtu otsuses must-valgel. Väliskorporatsioonidel on põhjus see dokument raamituna aukohale seina peale riputada.

Niisiis jätkub kõik nii nagu ennegi ja kedagi ei pane imestama uudiste pealkirjad nagu «Viimistlusvahendite tootja Henkel oli 2010 a. lõpu seisuga laenanud emafirmale 115,3 miljonit eurot».

Kas lasta välismaa kontsernidel siin toimetada oma tahtmist mööda? Või püüda raha liigutamist Eestist välja kuidagi maksustada, sest sisuliselt viiakse ju maksuvabalt erinevate tehingute sildi all välja siin teenitud kasumit? Need küsimused on aastakümneid vanad. Kunagi arvati, et kui lasta välisfirmadel siin toimetada oma tahtmist mööda, soodustab see investeerimiskliimat ning loob uusi töökohti. Praegune majanduse langemine miinusesse näitab, et nii pole läinud. Investeeritakse vaid nii palju, et kasumikaevandus töökorras hoida.

Maksukeemides pole mitte ainult laenud

Raha ei viida maksuvabalt välja ainult laenudega. Veel krooniaja lõpus ostis Stockmann AS enda emafirmalt 235 miljoni krooniga 10 protsenti oma aktsiatest. See tehing võimaldas viia kaubandusettevõttel raha Eestist emavõttesse, tasumata tulumaksu.

Dividendidena raha välja võttes oleks tekkinud ebameeldiv maksukohustus 62 miljonit krooni ehk praeguses rahas pea neli miljonit eurot.

Küsimus on siin ennekõike ka ebavõrdses kohtlemises. Kui mõni Eesti ettevõte üritaks mingeid selliseid skeeme rakendada, saaks ta kohe «täie rauaga» karistada.

Maksuspetsialisti, Deloitte Advisory juhatuse liikme Mait Riikjärve hinnangul oleme aastate jooksul maksutuluna kaotanud hulga raha, võimalik, et kuni sada miljonit eurot. Sagedasti esineb Riikjärve hinnangul olukordi, kus Eesti ettevõte laenab mitmeid aastaid järjest kogu oma kasumi välismaisele grupiettevõttele kohe pärast seda, kui kasum on tekkinud.

«Teatavaid võimalusi siin on ja ühte-teist annaks teha,» ütles  Riikjärv Pealinnale. «Küsimus on soovis, tahtmises ja eelkõige muidugi meetodis, sest muidu võime hakata ravima veel ka midagi muud, mida pole vaja. Küsimus on siin ennekõike ka poliitilises otsuses: kas sellega tahetakse tegeleda?»

Tuleks tekitada uus kohtukaasus

Riikjärve sõnul oleks vaja, et maksuamet prooviks uuesti kohtusse minna, püüdes luua kohtus nn uut testjuhtumit, saamaks teada kohtu arvamust. Põhiküsimus oleks, kas õnnestuks kohtus raha laenu kaudu väljaviimine Eestist välismaa peakorterisse kvalifitseerida dividendimakseks, mida see tavaliselt olema kipub. Lähtuda tuleks tehingu tegelikust, mitte aga näilisest sisust, mis on maksuametil juba vana ja äraproovitud relv.

Küsimus on ainult, kui palju selline «katsetamine» maksumaksja rahakotist võib välja viia. Maksuameti kaotus Nordea panga vastases juhtumis  läks maksma 1,5 mln eurot intressidena,  mis maksuamet peab Nordeale lisaks kohtukuludele välja maksma.

Ka majandusteadlane Ivar Raig jagab Riikjärve arvamust, et küsimus on poliitilises tahtes. «Selle küsimusega peaks tegelema juba praegune riigikogu koosseis. Kõigepealt tuleb seaduseaugud kinni toppida, sest põhimõtteliselt on ju paljuski tegemist fiktiivsete tehingutega. Olen ka seda meelt, et tuleks taastada ettevõtte tulumaks.»

Raigi kinnitusel on pangad siiski dividendide pealt pisut tulumaksu tasuma hakanud. Tõsi, viimastel aastatel on summad kasvanud, kuid laias laastus on pangad alates aastast 2000 tasunud siin teenitud 2,6 miljardist eurost maksu umbes 2,3%. Ent nagu öeldud, raha väljaviimine eri skeemidega ei puuduta vaid panku, vaid enamikku Eestis asuvatest välisomanduses ettevõtetest.

Lähtuda tuleks tehingu tegelikust sisust

Maksuspetsialisti ja maksumaksjate liidu juhatuse esimehe Jüri Allikalti sõnul läks kogu see kaasus, Nordea versus maksuamet, juriidilise näpuka nahka. Teisisõnu, maksuamet pidanuks kohtuvaidluses kasutama teistsuguseid argumente või vähemalt püüdma neid leida, ja rõhuma tehingu tegelikule sisule. Samas maksuametit lörriläinud kaasuses ka päris lõpuni süüdistada ei saa. Nii esimeses kui ka teises kohtuastmes võideti Nordea ju ära.

«Vara välja viimine – see on, jah, valesti kvalifitseeritud,» nentis Allikalt. «Kui maksuamet ei suutnud hinnata seda tehingut teistsuguseks selle majandusliku sisu järgi, siis tuleb nõustuda sellega, et tegemist on laenuga, nagu Nordea seda näitas. Ja laenuandmine ei ole Eesti seaduste järgi maksustatav. Mul on muidugi kahju, kui raha voolab Eestist välja, aga maksusüsteem on selline. Need, kes seadusi täidavad, nende ajupotentsiaal on kokkuvõtteks lihtsalt suurem kui neil, kes seadusi vastu võtavad.»

Mida aga maksuamet Allikalti sõnul teha saaks – jälgida laenuintressi tasumist nendel juhtudel, kui tegemist on n-ö ema ja tütarde vahelise tehinguga. Kui seda ei maksta, on see indikaator, et tegemist on sisuliselt teeseldud tehinguga.  «Intressi tasumist tuleb kindlasti jälgida ja kindlasti ka seda, et intress vastaks üldisele turuhinnale,» lisas Allikalt. Vaid sisi, kui tehingupooled on omavahel päris võõrad, pole maksuametil sellist jälgimiskohustust.

Äraspidine astmeline tulumaks

Mitmed analüütikud väidavad samas, et Eestis kehtib juba ammu astmeline tulumaks, ainult et äraspidine. Kõige vähem maksavad kõige rikkamad ehk jõukad välismaalased-firmaomanikud, ja kõige rohkem kooritakse makse  lihttööjõult.

Välismaa korporatsioonid Eestis tulumaksu peaaegu ei maksa. Järgmine seltskond väljavalituid on kohalikud ettevõtjad, kes tasuvad pigem dividendide eest tulumaksu, sest dividendid on maksustatud madalamalt kui palgatulu. Ja seejärel tulevad ülejäänud, kes maksavad kõiki makse täies ulatuses ja kelle turjal eksisteerib kogu sotsiaalsüsteem ja riigiaparaat.

Maksuameti teavituskampaanias «Maksmata maksud jätavad jälje» rääkis režissöör Heiki Ernits, et maksudena ollakse Eestile võlgu 390 mln eurot. Selle raha eest saaks teha 722 Eesti mängufilmi praeguse kolme asemel: «Siis oleks rohkem ja teistsuguseid Eesti filme.»

Edaspidistes kampaaniates võiks maksuamet seega kasutada vähemalt 100 mln euro võrra suuremat arvu. Välisomanduses on Eestis ju umbes pooled ettevõtted.

 

Valitsus soosib maksudega põhjendamatult välisfirmasid

Riigikohus asus suurkorporatsioonide kaitsele, tunnistades kehtetuks maksu- ja tolliameti 7,6 miljoni euro suuruse maksuotsuse Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali suhtes. Kohtu hinnangul ei maksnud filiaal emaettevõttele välja kasumit, vaid tasus laene.

Eelnevalt kaotas Nordea maksuametile nii haldus- kui ka ringkonnakohtus.

Põhja maksu- ja tollikeskuse 8. juuni 2012 maksuotsusega määrati Nordea Bank Finlandile tulumaksu 7,6 miljonit eurot. Tulumaks arvestati Nordea enne 1. jaanuari 2011 Soome peakorterile tehtud 28,6 miljonit euro suuruselt kasumieraldiselt.

Kohtuotsuse seisab, et kui samasuguseid makseid oleks teinud Eestis registreeritud äriühing, seda ka olukorras, kus makse saajaga eksisteeris tegelik laenusuhe, oleks äriühingul tekkinud kohe tulumaksu tasumise kohustus. Maksuamet on teemat kommenteerides väitnud, et Riigikohtu tõlgenduse kohaselt just nii ongi: mitteresident, antud juhul välispank, on residentidega võrreldes soodsamalt maksustatud.

 

 

 

 

Laadimine...Laadimine...