SUURPERE ISA: Igal lapsel peab olema võimalus saada Albert Einsteiniks

"Minu meelest peaksid kõigil lastel olema kõik võimalused saada Albert Einsteiniks, Ernst Öpikuks või Endel Lippmaaks ehk olla säravad omas valdkonnas," ütles Tallinna ja Harjumaa lasterikaste perede liitu kuuluv suurpere isa Karl Laas, kelle sõnul aitab linna toetus lasterikastel peredel tihedamini sportida ja kultuuri nautida.

Pilt: Mats Õun
Pere Eesti

SUURPERE ISA: Igal lapsel peab olema võimalus saada Albert Einsteiniks (1)

Vesta Reest

"Minu meelest peaksid kõigil lastel olema kõik võimalused saada Albert Einsteiniks, Ernst Öpikuks või Endel Lippmaaks ehk olla säravad omas valdkonnas," ütles Tallinna ja Harjumaa lasterikaste perede liitu kuuluv suurpere isa Karl Laas, kelle sõnul aitab linna toetus lasterikastel peredel tihedamini sportida ja kultuuri nautida.

Pealinn vestles liidu liikme Karl Laasiga läheneva isadepäeva puhul. Tema tütred Riia Katariina ja Säde Kristel ning poeg Kauko Georg kasvavad kodus, vanim poeg Otto õpib juba ülikoolis.

Kas paljulapselistel peredel on raske pääseda kultuuri nautima? Kui paljud suured pered jätavad sportimata, teatris käimata või peavad tegema raskeid valikuid, sest kõik see on kallis?

Väga palju sõltub sellest, milline on pere ja kas lapsed on kõik ühes vanuses või on mõni ka juba suurem. Lisaks on oluline aspekt, et milline on suurpere tugisüsteem ehk kas vanavanemad elavad samas linnas või mitte. Vanemate jaoks on suures peres keerulisem leida lapsehoidjaid ning plaanime ka Harjumaa ja Tallinna suurperede liidus vastavat koostööd vanemate vahel rakendada. Ja eks ka piletihindadel on ikka oma mõju ning suures peres ei pruugi nädalavahetuse ürituse jaoks kõigile rahalisi reserve jaguda. Selles osas oleks väga palju abi ka näiteks eraldi laste huviringide toetusest suurte perede puhul. See on isegi, ma arvan, palju olulisem kui näiteks vabastada kõik lapsed lasteaia kohatasust.

Kas Tallinna kokkulepe paljulapseliste perede liiduga, et saaks kultuuripaiku soodsamalt külastada, on kasu? Paljud teie arvates seda võimalust kasutama hakkaksid?

Tallinna lasterikkad seisid väga tugevalt selle eest, et linna kultuuri- ja spordipaigad oleksid soodustingimustel avatud suurperedele. See asi läks veelgi paremini – lõpuks sõlmis Tallinn koostööleppe lasterikaste perede liiduga, tänu millele laienevad lasterikaste perede soodustused Perekaardiga kõigile Eesti lasterikastele peredele . Mul on väga hea meel, et Tallinna ja Harjumaa lasterikaste perede liit sellele protsessile tõuke andis. Usun, et see avardab suurperede sportimisvõimalusi – on võimalus külastada talutava hinnaga mitmeid objekte ning tulla hiljem tagasi. Suured pered on selles mõttes igale kultuuri- või spordiobjektile väga head külastajad – kui koht või üritus on tasemel, räägivad suurperede lapsed sellest oma sõpradele koolis ja huviringis ning  suust suhu liikuv reklaam on ju parim reklaam.

Mismoodi saaks suuri peresid rohkem aidata?

Iseenesest ei ole see, et sa suudad paljuneda, mingi põhjus soodustuste saamiseks. Mõnes mõttes on see õigus. Samas lapsed on ju ka maksumaksjad tulevikus ning kes jaksab ja viitsib, see annab ka ühiskonnale rohkem. Ennekõike peaks olema eesmärk, et me ei tekita juurde vaesust ega ka harimatust või rumalust, vaid pakume lastele tegevust, kus avalduvad nende identiteet või anded, sest siis on võimalik need anded ka avastada. See puudutab huviharidust ja haridussüsteemi. See on põhjus, miks tasuks igat last toetada, on ta siis suurest perest või mitte. Minu meelest peaksid kõigil lastel olema võimalused saada Albert Einsteiniks, Ernst Öpikuks või Endel Lippmaaks ehk olla säravad omas valdkonnas. Minu meelest on kõik need viimase aja uuendused, näiteks kas või seesama perepileti teema, väga tervitatavad.

Abilinnapea Betina Beškina rääkis mulle mõned kuud tagasi Tallinna väikelaste lastekodust, kus on vaja kas või vabatahtlikke, kes käiksid päeva ajal imikute ja lastega jalutamas. On igasuguseid ettevõtmisi, mille raames saab olla kasulik ja aidata. Iga kord ei pea see abi olema toit või riided või raamatud, võib valida endale partnerorganisatsiooni ja näiteks aidata nende kodulehte korrastada. Või anda lihtsalt nõu juhtimisteemadel või vabatahtlike kaasamisel. Neid viise, kuidas inimesed saavad üksteist aidata, on väga palju!

Mida tähendab olla suure pere isa?

Suure pere isa olla on huvitav, see on omamoodi väljakutse. Eks kõik sõltub, milline on suure pere isa töö – mida ta veel teeb ja millised on tema hobid. Lõppkokkuvõttes on see kõik töö- ja pereelu tasakaalu küsimus. Kui asjad on hästi, on tunne hea. Alati on hea, kui sul on aega pühenduda ka lastele ja perele, kui abikaasaga on suhted korras ja pere õnnelik. Aga inimeste elud ei lähe alati ülesmäge, ette tuleb ka probleeme tööl, väljakutseid ja mõõnaperioode. Samamoodi on lastel koolis oma mured ja rõõmud, küsimus on, kuidas sa jõuad neile pühenduda.

Millest olete oma laste pärast pidanud loobuma?

Meesterahval on parem enne isaks saamist sarved maha joosta – seda lihtsam on teise inimesega arvestada. Alguses on vaja hoolt ja tuge nii emal kui ka lapsel, aga kui sa oled ise selline, et tahad igal nädalal minna kaks korda sõpradega kõrtsi, siis see tekitab probleeme. Peab olema valmis loobuma oma lõbustustest. Naised ohverdavad osa oma karjäärist, aga sellest tuleks aru saada või rääkida. Tööandja ja juhina olen näinud noori inimesi, kelle jaoks on igasugune loobumine raske. Olen tööalaselt tegelenud ka personalivaldkonnaga ja mitmel korral kokku puutunud olukorraga, kus naisi kiputakse maha kandma. Et kui ta on mingi  aja lapsega kodus, siis järelikult on ta selle ajaga rumalaks jäänud. See ei ole ju nii, pigem omandatakse teisi oskusi ja võimeid.

Kuidas te jõuate perele pühenduda, kas see tuleb võib-olla millegi muu arvelt?

See on igapäevane küsimus, mis tuleb enda jaoks selgeks mõelda. Mõni päev kulgeb töö arvelt, mõni päev laste arvelt – oled kauem tööl, sest ongi vaja teha tööasju. Eks seal tuleb balansseerida, küsimus on lõpuks selles, kas saldo tuleb kokku mõistlik. Tasakaalu saavutamine on väljakutse. Meil on kaasaga mõlemal töö ja tuleb ette, et mina valmistan sööki. Teen asju võib-olla lihtsamini, aga panustan ikkagi. Rõõm on see, et kui suudan kas või nädalavahetusel leida aega, et tegeleda lastega rohkem ja eriliselt, teha koos sporti või käia kuskil muuseumis. Kõige olulisem on läbi mõelda, et võib-olla kõigiga ei jõua kogu aeg kõike arutada.

Mis on teile suure pere juures kõige suurem väljakutse?

Kõige suurem väljakutse ongi tasakaal. Kui sul on huvitav töö ja mingid hobid, siis kuidas elada nii, et sa ei jää oma lastele võõraks. Et sa ei ole issi, kes ainult käib kinos ja ostab kommi – mida võib-olla mõnel ajaperioodil tuleb ka ette. Aga tähtis on, et suudad ennast jagada niimoodi, et toetad väikeste inimeste kasvamist ja arengut, hoolimata sellest, mida sa kõrvalt näed. Mina arvan, et see on kõige raskem. Raha jm materiaalsega seonduvat saab lahendada, kui tasakaal ja muud asjad on juba paigas. Ka ennast tuleb hoida, mitte üle koormata, sest ilmselgelt kaasneb suure perega tohutu ajakulu. Aga lugu võib samamoodi olla ka kahe või kolme lapsega. Juba kahe lapsega näed, mis su hädad võivad olla – ikka jätab keegi hommikul raamatu maha, hilineb kuhugi või saab millestki valesti aru. See on tavaline olme, aga rohkemate lastega juhtub seda enam. Suure pere eelis on see, et mingist hetkest hakkab seal toimima omavaheline dünaamika. Ja kui vanemad lapsed on 13-14, siis nad oskavad juba aidata ja osalevad aktiivselt pere elus.

Mida üritate lastele eluks õpetada?

Aristotellikke ja antiikseid põhiväärtusi: terves kehas terve vaim, ja kindlasti ka seda, et praktilised oskused, mõistus, tervis ja sport peaksid inimesega koos käima. Ei saa vaadata päevad läbi ainult telekat ega mängida arvutimängu. Sport näitab sulle maailma hoopis teise nurga alt.

Mida võiksid vanemad lastega koos ette võtta?

Ma ei ütle, et mina olen selles valdkonnas väga hea lapsevanem, aga eelistan näiteks sporti teha koos lastega. Minu abikaasa võtab lapsed ekstra poodi kaasa, et nendega koos aega veeta. Suurematega on seda lihtsam teha, sest siis ei ole teemad ainult need, et tahan mänguasja või kommi – see ongi selline üks-ühele aeg. Aga see võib olla ka mingi kodutöö või tegevus. Ehitasime  suvel vanema ja noorema tütrega koos kompostrit, lõikasime, saagisime ja värvisime koos – see oli väga tore ja vahva! Me kõik nägime, et oleme nutikad, osavad ja suutlikud.

Tänulikke hetki tuleb meelde kindlasti veel kümneid, sest me ju matkame ja teeme koos palju sportlikke asju. Mulle meeldib näha oma lapsi, millised nad on – neile meeldib orienteerumine. Näiteks seitsmeaastane Säde Kristel sai jalgrattaorienteerumises oma esimese kuldmedali, mis sellest, et oli omavanustest ainuke võistleja. Need ongi toredad asjad!

Milliseid probleeme lapsed teile valmistavad?

Aeg-ajalt lööb ikka puberteet sisse, pillutakse asju vasakule ja paremale, mõnikord kipuvad uksed häält tegema või väga järsult sulguma. Nendel hetkedel sa ei mõtle headele asjadele. Teinekord aga kuuled kahe-kolme aasta pärast: issi, see oli siis, kui käisime siin või seal. Me oleme rännanud Eestis ja Euroopas. Kui neid asju meenutatakse, on see väga tore!

Kui suur võiks olla Eestis üks keskmine pere?

Eks see on erinev, palju keegi suudab ja jaksab. Statistika ütleb, et enamik lapsi  võiks kasvada peredes, kus on neli või rohkem last, aga kolm on ka normaalne.. Mõni võib ju öelda, et ka amööbid ja pärmiseened paljunevad. Aga palju lapsi on lahe ja tore, see aitab ühiskonda ja inimestel on elu mitmekesisem. Minul endal on kaks venda, suuremas seltskonnas kasvamine annab juurde sotsiaalseid oskusi. Üks põhjus, miks ma löön kaasa paljulapseliste perede ühingu tegevuses, on see, et leian, et nende maine võiks olla parem. Ei ole ju nii, et inimesed, kellel on palju lapsi, ei oska rasestumisvastaseid vahendeid kasutada.

Mida teie isa teile õpetas?

Ma olen oma isale hästi tänulik. Näiteks meie peres on vanem laps 20-aastane, ta käib nüüd juba ülikoolis ja tal hakkab tekkima arusaam maailma asjadest. Muu hulgas ka sellest, et tualettpaberi haldjat ei ole tegelikult olemas. Naerame kogu aeg, et on tualettpaberi haldjas, kes toob hambapastat ja kõiki muidu asju. Kui see arusaam tuleb, siis on järgmine samm leppimine oma vanematega – kõigil inimestel. Eriti isadega, sest isad on mõnikord karmid ja tahavad õpetada. Mina arvan, et leppimine tuleb pärast 25. eluaastat. Tuletaksin meelde vana ütlust, et kui ma olin 18, siis ma vaatasin, et mu isa on täitsa loll, mina teen kõik asjad teistmoodi. Kui ma olin 25, siis vaatasin, et mu isa ikka päris rumal ei ole. Kui ma sain 30 või üle selle, siis vaatasin, et ta on ikka väga taibukas mees. Kui ma olin 40, siis nägin, et ta on ikkagi väga tark! Mida aeg edasi, seda enam on isa mulle suur eeskuju.

Milline peaks olema isa roll Eesti peres?

Mina arvan, et Eesti mehed võiksid tulla kapist välja ja rääkida isa rollist – mis ja milline see on, mida see tähendab. See väärib tähtsustamist. Isa roll ongi vastutus ja valikud, et sa pühendud nii abikaasale kui ka lastele, oled nende jaoks olemas. Eesti meestel on ka üldiselt raske: tahaks ju palju saavutada, sest ühiskond nõuab seda ja mees peab ikka kõigega hakkama saama. Väärtus on kokkuhoidev ja turvaline perekond, kus lastel on hea kasvada.

Kuidas teie pere isadepäeva tähistab?

Pühade puhul on meil ühine hommikusöök ja kui hästi läheb, siis ka mõned kingitused – ma loodan, et järjest uhkemad (naerab – toim). Ja siis tavaliselt katsume teha midagi koos, välja minna ja midagi toredat teha.

Üks pilet vanematele ja kõigile lastele

• Pered, kellel on Eesti lasterikaste perede liidu (ELPL) perekaart, saavad nüüd sellega soodsamalt külastada Nõmme, Õismäe ning Sõle spordikeskuse ujulat ja Inglise kolledži ujulat, lisaks Tondiraba jäähalli ja Nõmme spordikeskust.

• Hiljem saab ELPL perekaardiga soodustust ka Tallinna kultuuri- ja vabaaja asutustes ning muuseumides. Näiteks Tallinna kirjanduskeskuses, fotomuuseumis, Kiek in de Kökis, Miia-Millas, Kalamaja muuseumis, Peeter I majamuuseumis, Tallinna vene muuseumis, loomaaias ja botaanikaaias.

• Kaardi kohta leiab infot www.perekaart.ee

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...