Suurt paadipõgenemist meenutab Vabaduse väljakul installatsioon

"Installatsiooniga anname au nendele riikidele, kogukondadele ja üksikisikutele, kes eestlasi vastu võtsid ja aitasid. Täname ka neid eestlasi, kes on võõrsil olles hoidnud Eestit ja tema vabadust oma südameis," teatas inimõiguste instituudi juhatuse esimees Vootele Hansen.

Pilt: Inimõiguste Instituut

Suurt paadipõgenemist meenutab Vabaduse väljakul installatsioon (2)

"Installatsiooniga anname au nendele riikidele, kogukondadele ja üksikisikutele, kes eestlasi vastu võtsid ja aitasid. Täname ka neid eestlasi, kes on võõrsil olles hoidnud Eestit ja tema vabadust oma südameis," teatas inimõiguste instituudi juhatuse esimees Vootele Hansen.

Tänavu sügisel möödub 76 aastat suurest põgenemisest, mille meenutuseks avatakse Tallinnas Vabaduse väljakul kaheks päevaks installatsioon "Pisarate paat".

Eestist põgenes 1944. aasta hilissuvel ja sügisel Teise maailmasõja pöördelisel hetkel sissetungiva Punaarmee eest 75 000–80 000 inimest. Balti riikides oli äraminejaid kokku ligi 300 000. Suurt põgenemist on nimetatud ka paadipõgenemiseks, kuna paljud läksid väikeste paatidega üle tormise mere Rootsi ja Soome. Seetõttu kutsuti põgenenuid ka paadipõgenikeks. Läinute hulgas oli palju inimesi, kes ei näinud oma kodumaad enam kunagi.

Soome põgenes hinnanguliselt 7000–9000 eestlast, kust liiguti edasi neutraalsesse Rootsi, kartes tagasisaatmist Punaarmee okupeeritud Eestisse. Rootsi jõudis 27 000–29 000 eestlast, kes olid peamiselt pärit Lääne-Eestist ja saartelt. 1944. aasta hilissuvel ja sügisel jõudis sinna Eestist üle 600 laeva ja paadi. Saksamaale evakueerus erinevatel andmetel 42 000–45 000 eestlast, kuid mindi ka piki rannikut või raudteed mööda läbi Läti ja Leedu.

Eestist olid sunnitud lahkuma nii Eesti Vabariigi aegsed kultuuriinimesed, poliitikud, tervishoiutöötajad ning põllumajandus- ja haridustegelased, kuid pooled põgenejatest olid põllumehed, kalurid või töölised. Suur arv oli ka edasipüüdlevaid ja andekaid noori, kes saavutasid võõrsil hea positsiooni ning jäidki sinna. Oma uutes asukohamaades moodustasid eestlased erinevaid Välis-Eesti organisatsioone, mis tegelesid eesti kultuuri säilitamise ja koostöös läände jäänud Eesti diplomaatidega omariikluse taastamise eest võitlemisega.

Tallinnas Vabaduse väljakul on pühapäeva lõunast kuni esmaspäeva hilisõhtuni üles seatud installatsioon "Pisarate paat". 1944. aastal lahkunud paadipõgenike mälestusinstallatsiooni piirikontuuriks on tolleaegne Eesti, mida ümbritseb juba raudne piir ja mahajääjate pisarad. Täis paadipõgenike pisaraid, on Läänemerel kolm paati – teel Soome, Rootsi ja Saksamaale. Oli ka neid, kes jõudsid küll mereni, kuid ei leidnud põgenemiseks paati ega laeva või olid neis kohad juba täis.

Korraldajad paluvad kõigil järgida Vabaduse väljakul terviseameti soovitusi: vältida lähikontakte, haigena püsida kodus ja hoida kinni kõigist ohutusnõuetest.

Lennusadamas on avatud meremuuseumi audiovisuaalne näitus pealkirjaga "1944 – suur põgenemine", mis räägib saatuse keerdkäikudest ja põgenemisest üle mere, kus saavad kokku Eesti eri paigust teele asunud inimeste unikaalsed lood. Näitus pakub installatiivset keskkonda ja liigutavaid lugusid, püsiekspositsioonis näeb ka kahte põgenikupaati.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...