Swedbank: tööturg peaks tänavu rahunema

"Nõudlus tööjõu järele kahaneb eelkõige tööstuses, mida mõjutab eksporttellimuste vähesus. Teenuste vallas on olukord roosilisem, kuna kiire sissetulekute kasv ja elanike kindlustunne toetavad tarbimist," ütles Swedbanki vanemökonomisti Liis Elmik.

Pilt: Aleksandr Gužov

Swedbank: tööturg peaks tänavu rahunema

Toimetaja: Toomas Raag

Swedbanki vanemökonomisti Liis Elmiku sõnul on sel aastal oodata majanduskasvu aeglustumist ja tööturu rahunemist.

Eelmisel aastal oli tööjõus osalemise määr 71,6 protsenti, tööhõive määr 68,4 protsenti ja töötuse määr 4,4 protsenti. Tööturul aktiivsete isikute aasta keskmine arv 2019. aastal oli 702 600, hõivatud oli 671 300, teatas statistikaamet reedel.

"Neljandas kvartalis oli tööturul hõivatuid rohkem kui kunagi varem Eesti taasiseseisvumise jooksul, 680 000 inimest. Hõivatute arv suurenes ja töötute arv langes. Tööpuudus ulatus statistikaameti hinnangul vaid 4,1 protsendini," ütles Elmik pressiteates.

Statistikaameti poolt küsitluse abil tuletatud töötute arv on Elmiku hinnangul ilmselt mõnevõrra alahinnatud. "Töötukassa andmetel oli töötuid neljandas kvartalis 4000 inimese võrra rohkem kui statistikaameti hinnangus ja kõik töötud töötukassas arvel ei ole. Töötukassa statistika põhineb töötute registril, statistikaameti andmed toetuvad 5000 inimese küsitlusele," märkis ta.

Panga vanemökonomist ütles, et 2019. aastal suurenes hõive avalikus sektoris enam kui erasektoris. Avalikus sektoris on ka palgakasv viimasel ajal erasektorist kiirem olnud. Töötajate arv tõusis avalikus halduses ja tervishoius ning info ja side tegevusalal. Töötlevas tööstuses ja energeetikas töötajate arv vähenes.

Mitte-eestlastest töötajate arv kasvas eelmisel aastal 8000 inimese võrra, samal ajal kui eestlastest hõivatute hulk veidi vähenes. Mitte-eestlastest hõivatute arv kerkis eelkõige keskmisest madalama palgaga teenindusettevõtetes, näiteks kaubanduses ja turismis.

Jaanuari lõpus oli töötukassa registris töötuid ligi 4000 inimese võrra rohkem kui aasta tagasi. Tööpuuduse kasvu põhjuseks ei ole Elmiku sõnul enam töövõimereform – tööpuudus kasvas vaid nende hulgas, kelle töövõime ei ole vähenenud.

"Ametite lõikes on aastaga kõige rohkem tõusnud seadme- ja masinaoperaatoritest ning oskustöölistest tööotsijate arv. Lisaks tööpuudusele on töötukassa andmete järgi suurenenud ka täitmata ametikohtade arv," lisas ta.

Sellel aastal peaks Elmiku hinnangul majanduskasv aeglustuma ja nõudlus täiendava tööjõu järele seetõttu alanema. "Nõudlus tööjõu järele kahaneb eelkõige tööstuses, mida mõjutab eksporttellimuste vähesus. Teenuste vallas on olukord roosilisem, kuna kiire sissetulekute kasv ja elanike kindlustunne toetavad tarbimist," ütles ta.

Tööpuudus peaks tema sõnul veidi kasvama. "Kuna tööjõupuudus annab järele, peaks ka palgakasv mõnevõrra rahunema. Keskmise brutokuupalga kasv peaks aeglustuma 7,5 protsendilt eelmisel aastal 6,5 protsendini sel aastal," nentis Swedbanki vanemökonomist.

Laadimine...Laadimine...