Taani kuninganna Margrethe II  kingib linlastele roosiaia

Taani kuninganna Margrethe avab aia 800 Taani lipu värvides roosiga ja Kiek in de Kökis paeluva näituse 800 aasta tagusest ajast, kui Lindanise lahingus oli Taani lipp taevast nende vägede keskele langenud.

Pilt: Scanpix

Taani kuninganna Margrethe II kingib linlastele roosiaia

Virkko Lepassalu

Taani kuninganna Margrethe avab aia 800 Taani lipu värvides roosiga ja Kiek in de Kökis paeluva näituse 800 aasta tagusest ajast, kui Lindanise lahingus oli Taani lipp taevast nende vägede keskele langenud.

Legendi järgi oli Taani punavalge lipp ehk Dannebrog 15. juunil 1219 Tallinna all peetud Lindanise lahingu ajal taevast lahinguväljale kukkunud. Taanlased saanud jumalikust märgist innustust ja pääsenud kaotusest eestlastele. Tähistamaks 800 aasta möödumist oma kodumaa lipu sünnist, tuleb Taani kuninganna Margrethe II Tallinnasse külla. Ta saabub 15. juuni hommikul kuninglikul jahil Dannebrog Lennusadamasse. Võrdluseks võib  öelda, et näiteks Briti kuninglikul perel pole üle 20 aasta oma jahti. Kell 10 algab Lennusadama lipuväljakul veidi lühem kui  pooletunnine tervitustseremoonia.

"Oleme võõrustanud küll Ühendkuningriigi kuningliku pere liikmeid, kuid kuningannat meil veel käinud ei ole," ütles meremuuseumi direktor Urmas Dresen. "Seega osutatakse meile erakordset ja suurt au." Dreseni sõnul on ka haruldane, et kõrge külaline saabub koos saatelaevadega just mereteed pidi.


Näitus Lindanise lahingust

Pärast tervitustseremooniat siirdub Margrethe II Kadriorgu kohtuma president Kersti Kaljulaidiga. Üheskoos jalutatakse Roosiaiast Kadrioru kunstimuuseumi, kus avatakse näitus "Dannebrog – taevast langenud lipp. Taani kuldaja kunst".

Seejärel suundub kuninganna koos saatjaskonnaga Vabaduse platsile, kus kella 12 paiku asetatakse pärjad Vabadussamba juurde. Seejärel on kavas näituse "Dannebrog ja Eesti 1219–2019" avamine Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis.

Muuseumi juhataja Toomas Abiline ütles, et näitus sündis koostöös Taani ajaloo muuseumiga Frederiksborgis. Sellega tähistatakse 800 aasta möödumist Lindanise lahingust 15. juunil 1219. Lindanise lahinguga on hakatud hiljem seostama tuntud legendi Dannebrogist, taevast langenud lipust, praegusest Taani rahvuslipust, mis olevat Taani väe kaotusest päästnud. Taanlaste võit pani aluse Taani võimuperioodile Põhja-Eestis. Kokku valitsesid Taani kuningad Eestis ümmarguselt 150 aastat. "Näituse üks eemärk on näidata Taani vaatenurka toonastele sündmustele," märkis Abiline.

Välja on pandud ka koopia kunstnik Henrik Olriki hiigelmaalist (1885), mis kujutabki Lindanise lahingut ja lipu langemist. Näidatakse ka kõikvõimalikke toonast aega ja elu-olu laiemalt iseloomustavaid arheoloogilisi leide. Eraldi näituse osa aga on väljas Neitsitornis, kus tutvustatakse 17. sajandil rajatud Dannebrogi ordut ja ühe tähtsama Taani autasu, Dannebrogi ordeni kavalere, kellest ordu koosneb. Ainsa eestlasena on Dannebrogi ordeni teadaolevalt pälvinud president Konstantin Päts. Välja on pandud ka lipp, mille taanlased olid kinkinud Tallinnale lipu 700. aastapäeva puhul, ehkki Vabadussõja tõttu jõudis see hiljem kohale.


Põnevad lood lipust

Pärast näituse avamist külastab kuninganna Taani kuninga aeda ja siirdub seejärel Komandandi aias asuvasse roosiaeda. Sinna on kavas istutada 800 Taani riigi kingitud, nende lipu värvides valget ja punast roosi. Sellele järgneb omakorda pressikonverents Lennusadamas kuninglikul jahil. 1931-1932 ehitatud Dannebrogi (Taani Lipu) näol on küll tegemist pigem väikese reisilaevaga, mida hoiab käigus umbes poolsada meeskonnaliiget. Väärib märkimist, et sõjaoludes on see kiiresti kohaldatav haiglalaevaks.

Õhtul algab Estonia kontserdimajas galakontsert "Eesti 100 ja Dannebrog 800". Pärast seda leiab aset galaõhtusöök Arvo Pärdi keskuses Laulasmaal. Taani kuninganna visiit lõpeb 16. juunil teenistusega Toomkirikus.

Ajaloolased on otsinud mõistagi Taani lipu loole maisemaid selgitusi kui lihtsalt taevast Taani kuninga Waldemari juurde langemine lahingu ajal. Ühe võimalusena on pakutud, et kuna lahing oli käinud kindluse all, kus praegu Taani kuninga aed, siis oli kuninga juurde ülevalt kukkunud ja talle uut indu andnud juba ristitud eestlaste lipp. Neid eestlasi oli kutsutud Püha Ihu vendadeks, kes ühe tõlgenduse järgi olevat ka hätta sattunud taanlastele appi läinud ja lahingusse pöörde toonud. Veel ühe võimalusena võis lipu taanlasteni kanda tugev tuul lahingupäeval. Taani lippu peetakse maailma vanimaks riigilipuks.

Taani siinse poliitika aluseks kujunes Saksa rüütlite kannakinnituse tõrjumine Eestis. Taani võimu all oli eestlastele säilitatud küllalt suur iseseisvus, kus otsustusõigus seisis kohalike, ehkki kuningale truude ülikute käes. Pärast 1343-1345 a Jüriöö ülestõusu loovutas Taani kuningas Põhja-Eesti ehk hertsogkonna suure hõbedakoguse eest Liivi ordule ning sakslased võtsid võimu üle.

 700 aasta vanuse Toomkooli asutasid taanlased

Tallinna toomkooli õpilased viisid Taani kuningannale Margrethe II-le tervituskirja nii kooli kui ka lipu juubeli puhul.  

4. juuni hommikul andsid Tallinna Toomkooli õpilased õppereisil Amalieborgi lossis Kopenhaagenis üle tervituskirja Taani kuninganna Margrethe II-le. Sellega märgiti Taani rahvuslipu Dannebrogi 800. ja Toomkooli 700. aastapäeva. Oma kooli sünnipäeva otsustasid õpetajad ja õpilased tähistada õppereisi laadse külaskäiguga just Amalieborgi kuningalossi, sest taanlaste poolt XII sajandil asutatud Tallinna Toomkooli on esimest korda mainitud Taani kuningas Erik VI Menvedi välja antud ürikus. Kuningannale adresseeritud kirja koostasid ja andsid Eesti rahvuslipu 135. aastapäeval kogu kooli nimel üle 8. klassi õpilased.

Kiri on kalligraafiliselt kujundatud ning kaunisse punavalgesse vutlarisse paigutatud. Selles meenutasid Tallinna Toomkooli õpilased, mis Taanit ning Eestit ajalooliselt seob.

Toomkooli juubeliaastat tähistatakse eri sündmustega kogu 2019. aasta vältel.

Laadimine...Laadimine...