Uus valitsus tõstab reformikate kärbitud omavalitsuste tulubaasi endisele tasemele, see aitab rajada uusi teid, mitmekesistada huviharidust ja kosutada ka ääremaid.

Juuli lõpus tegi valitsus otsuse tõsta linnade ja valdade tulubaas majanduskriisi eelsele tasemele. Teatavasti langetas 2009. aastal ametis olnud Andrus Ansipi valitsus kohalikele omavalitsustele minevat üksikisiku tulumaksu osa 11,93%-lt 1,4-le. Põhjuseks toodi tollal kriisist tingitud erakorralised olud, kuid omavalitsustele läinud tulumaksuosa ei taastanud reformierakondlaste juhitud valitsus ka hiljem, kui kriis läbi sai.

“Omavalitsuste tulubaasi tõstmine on tänase valitsuskoalitsiooni üks põhimõttelisi lubadusi,” ütles peaminister Jüri Ratas. “Valitsust moodustades ütlesime selgelt välja, et linnade ja valdade roll ning otsustusõigus kohaliku elu korraldamisel peavad tõusma. Kabinetinõupidamise otsus on märgiline samm, mis näitab, et riik võtab kohalikke omavalitsusi võrdväärse partnerina.”

Väiksematele rohkem

“Uus omavalitsuste rahastamismudel peaks täiel määral kohanduma alates 2020. aastast,” ütles Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas. “Rahandusministeeriumi hinnangul tuleb tulumaksuosa suurendamise puhul Tallinna eelarvesse juurde ligikaudu 11,4 miljonit eurot aastas.”

Aasa sõnul aitavad lisamiljonid näiteks lapsi. “Lasteaialaste tasuta toidu saab näiteks selle raha eest hüvitada küll ja jaguks ka kvartalisiseste teede remondiks,” ütles ta. “Uus rahastamismudel arvestab senisest rohkem regionaalse mõõtmega, mis tähendab, et väiksemad omavalitsused võidavad rohkem, kuid see on õiglane, sest väiksemate omavalitsuste seisund on sageli keerukam.”

Uuenenud tasandusfondi jaotuspõhimõtted arvestavad senisest enam elanike paiknemisega. “Uus rahastamismudel toob sisse asustustiheduse koefitsiendi,” ütles linnade liidu tegevdirektor Jüri Võigemast. “Hõredama asustusega piirkondadel on raskem toime tulla, juba ainuüksi vedudele kulub rohkem raha. Lisaraha on neile väga oluline, sest aitab ääremaadel kosuda. Nii on näiteks võimalik nüüdisajastada laste huvihariduse võimalusi nagu näiteks robootikaringe asutada, rohkem spordiplatse rajada ning teid korrastada.”

Pikisilmi oodatud otsus

“Omavalitsuste jaoks on see läbi aastate kõige olulisem otsus, sest tulubaasi taastamist oleme taotlenud pikka aega,” ütles Võigemast. “Majanduskriisi ajast on omavalitsused 0,53%-lise tulumaksukärpega igal aastal kaotanud üle 50 miljoni euro. Nüüd hakkab omavalitsuste tulubaas aasta-aastalt suurenema, mis on väga tervitatav!”

Kokku on riigieelarve strateegias aastateks 2018-202 kohalike omavalitsuste tulubaasi tõstmiseks ette nähtud 185 miljonit eurot.

Tulubaasi muudatused jõustuvad järk-järgult aastatel 2018-2020. Aastaks 2020 suunatakse nende tulumaksu määra tõstmisse 30 miljonit eurot ning tasandusfondi suurendamisse 25 miljoni eurot.

Tulumaksukärped võtsid remondiraha

Reformikate valitsuse kärbete tõttu kaotas Tallinn igal aastal kolme kooli remondi või viie võimla ehitamise raha.

Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa (pildil)sõnul tuleb valitsuse otsust tõsta omavalitsuste rahastamist tervitada, sest varasemate valitsuste otsuste hind on Tallinnale olnud kõrge. “Tollane otsus linnadele ja valdadele minevat tulumaksu vähendada pani väga paljud omavalitsused keset kriisi raskesse olukorda,” tõdes Aas. “2009. aastal tehtud seadusemuudatuse tõttu kaotas Tallinn 2010. aastal 13 miljonit eurot. Eelmisel aastal kaotasime ebaõiglase tulumaksukorralduse tõttu 15,7 miljoni eurot. See on sama suur summa, nagu kuluks kolme kooli remondile või viie võimla ehitamiseks – ja nii igal aastal.”