TAAVI AAS: Laste ja noorte eelarve tõstab õpetajate palku ning remondib koole

"Tallinna järgmise aasta eelarvet võib julgesti nimetada laste ja noorte eelarveks, sest haridusele anname selle aastaga võrreldes juurde tervelt 16 mln eurot, samal ajal kui riik on raskustes, et leida vaid 6 mln eurot õpetajate palkadeks," ütleb Tallinna abilinnapea linnapea ülesannetes Taavi Aas. Lisaks lastele ja noortele leidub Tallinna eelarves raha paljudele kogu Eesti jaoks märgilise tähendusega suurprojektidele, nagu Tallinna linnahall ja rahvusstaadion.

Pilt: Scanpix

TAAVI AAS: Laste ja noorte eelarve tõstab õpetajate palku ning remondib koole (1)

Virkko Lepassalu

"Tallinna järgmise aasta eelarvet võib julgesti nimetada laste ja noorte eelarveks, sest haridusele anname selle aastaga võrreldes juurde tervelt 16 mln eurot, samal ajal kui riik on raskustes, et leida vaid 6 mln eurot õpetajate palkadeks," ütleb Tallinna abilinnapea linnapea ülesannetes Taavi Aas. Lisaks lastele ja noortele leidub Tallinna eelarves raha paljudele kogu Eesti jaoks märgilise tähendusega suurprojektidele, nagu Tallinna linnahall ja rahvusstaadion.

Olete eelarve projektiga juba mõnda aega silmitsi seisnud ja sellega nii-öelda tõtt vaadanud. Kas süda on eelarves avanevate numbritega üldiselt rahul?

Ütleksin küll, et on. Tallinna järgmise aasta eelarvet võib julgesti nimetada laste ja noorte eelarveks, sest haridusele anname selle aastaga võrreldes juurde tervelt 16 mln eurot, samal ajal kui riik on raskustes, et leida vaid 6 mln eurot õpetajate palkadeks.
Haridusele juurde tulev raha, nii palkadena kui ka hoonetele, on kindlasti punkt üks, mida Tallinna järgmise aasta eelarve puhul rõhutaksin.

Kus ja kui palju koole ja lasteaedu järgmisel aastal remonditakse?

Rekonstrueeritakse näiteks Koidula ja Pihlaka tänava lasteaed. Koidula lasteaia osas oleme juba päris pikalt oodanud võimalust see korda teha. Lisaks remondime kaks kooli – Tehnikagümnaasiumi ja Õismäe Vene lütseumi –, lisaks veel Gustav Adolfi gümnaasiumi võimla. Kaks miljonit on ette nähtud igasugusteks remonditöödeks lasteasutustes, nagu fassaadide korrastamine või valgustuse parandamine. Seda siis jagatakse laiali vastavalt vajadusele. Nii et kui kusagil lasteasutuses midagi katki läheb või ära laguneb, siis see ka ära parandatakse. 
5,6 mln eurot on muide kirjas ka lasteaiaõpetajate palgatõusuks. Seega ei kavatse me unustada, et inimesed ei ela ära üksnes ilusast ümbrusest või korras majast.

Mida olulist kavatsete sotsiaalvaldkonnas korda saata?

Palju väikesi rahaeraldusi läheb puuetega inimestele. Eraldivõetuna on need ju väikesed numbrid, kuid kõiki kokku liites saame ühe suure numbri. Näiteks kui kusagile antakse 54 000 eurot juurde, siis on juba iseenesest tegemist arvestatava panusega. 
Nii saab eakate hoolekanne võrreldes varasemaga juurde ligi 27 000 eurot, Tallinna laste turvakodu 50 000 eurot jne. Renoveerime Tuulemaa sotsiaalmaja. Üldiselt püüame pakkuda selle eelarvega senisest rohkem võimalusi inimestele, kes meie tuge vajavad.

Mille põneva jaoks linnaeelarves  seekord raha leitakse, millesarnast varasemates eelarvetes pole olnud? 

Nõmme jaoks on oluline näiteks põlvkondade maja ehitamine – jutt käib Valdeku 13 hoonest. Sinna peaks kokku kolima linnaosavalitsus koos kõikvõimalike elanikele mõeldud tugiteenustega. Aga ühtlasi peaks see hoone kujunema nii noorte inimeste kui ka seenioride tegevus- või ajaveetmispaigaks. Et leiduks seal tegevusalasid nii ühtedele kui ka teistele, noortele ja vanematele. 
Sedasorti keskust, kus üritatakse noori ja vanu kokku sobitada, pole meil varem olnud. Aga selles mõttes, et vähendada põlvkondade vahelisi piire ja panna eri vanuses inimesi rohkem omavahel läbi käima ja üksteise maailmadest ja vaadetest aru saama, on tegemist väga põneva ja huvitava projektiga.
Ettevõtmistest, mida meil Tallinnas pole varem olnud, tõstaksin esile laste ja noorte lillepidu. Tahame kaunistada laste abiga  mõned linna peatänavad. Täpsemalt öeldes laseksime sinna, kus on sõidusuundade vahel mururibad, lastel lilli istutada, kas või Sõpruse puiesteele Mustamäel. Nõnda muudaksime linna erksamaks, rõõmsamaks ning värvilisemaks ja vähendaksime halli ilma ja pimedamate aastaaegade mõjusid. Ja ma arvan, et see oleks ka järjekordne väike samm Rohelise pealinna poole liikumisel.

Põhja-Tallinna elanikud vaatavad praegu väikese kadedusega Ülemiste ja Tondi vahel kihutavaid uusi noobleid tramme. Millal sellised ka Balti jaama ja Kopli poole liikuma hakkavad?

Siin järgmise aasta eelarves on trammiteede ehitus ja rekonstrueerimine üldiselt sees. Ehitatakse trammitee pikendus, mis viib lennujaama, ning  rekonstrueeritakse Balti jaama ja Koplisse suunduv liin. Alustame nende töödega järgmisel aastal ja lõpetame 2017. Ja kui uued rööpad on maas, siis saavad Põhja-Tallinna inimesed samuti uute trammidega sõitma hakata, nii et pisut on vaja veel kannatust varuda.  

Olen kuulnud kavast avada Tallinnas järgmisel aastal üks väga omanäoline trammiliin. Mida see endast kujutab?

Jah, mõtlesime panna Kadrioru liinile veerema terve Tallinna trammiajaloo. Ajaksime meie retrotrammid garaažidest välja ja lööksime läikima, et nad linnarahvale rõõmu pakuksid. Mis nad seal ikka niisama seisavad. 
Meie kõige vanem tramm, mis on töökorras, pärineb ju 1930ndatest. See on toodetud veel ennesõjaaegse Dvigateli tehases. Sealt hakkab meie trammiajalugu pihta. 
Ja siis on inimestel omal võimalik tunda, kuidas oli trammiga sõita hulk aastakümneid tagasi. Ühtlasi saab vahetult kogeda, kui palju tehnika on ikka arenenud. Tallinna esimene elektritrammiliin avati teatavasti 1925, nii et tänavu sai täis 90 aastat. 

Millised on Tallinna suuremad teede-tänavate ehitused järgmisel aastal?

Lühidalt öeldes on meil tänavate ja teede rekonstrueerimiseks järgmisel aastal ette nähtud 55 mln eurot, mida on üle kahe korra rohkem kui tänavuses eelarves. Jätkame sealhulgas kergliiklusteede rajamist – kui tänavu tegime valmis 5 km, siis järgmisel aastal 7 km.  Mainiksin siinkohal kergliiklusteid Ehitajate tee – Stroomi rand või  Tähetorni – Järvekalda.
Üldiselt on aga suuremad tee-ehitused või rekonstrueerimised, mis me järgmisel aastal ette võtame, Gonsiori tänav, Haabersti ristmik ja Reidi tee. 
Mis veel linnaliiklust puudutab, siis kavatseme siin panustada  liiklusohutusse – nimelt anname 200 000 eurot juurde tänavakatte märgistuse uuendamiseks. 

Kas kesklinnas liikuva inimese jaoks ka midagi muutub – tehakse juurde jalakäijate alasid või midagi muud sellist?

On kavas ühe rahustatud liiklusega ala rajamine Pärnu mnt ja Tartu mnt vahele, aga see on pikem perspektiiv.  

Autosõitja jaoks tõusevad pisut parkimistasud, kuid mitte igal pool. Tõstame parkimistasu rohkem vanalinnas  ja südalinnas. Pirital ei muuda seda üldse. Ja veidi vähem muudame kesklinna alal.  Eesmärk on jällegi lihtne: süda- ja vanalinnas ei pea olema autosid tänaval parkimas. Südalinnas on olemas parkimismajad ja südalinna servades "Pargi ja reisi" parklad. 

Mida toob järgmine aasta ühistranspordile?

Juhi käest ostetavatel piletitel ümardame hinna ülespoole ja kaotame sendid. Ka siin on tegelikult lihtne põhjus: kiipkaarte kasutatakse Eestis väga laialt. Ka inimestel mujalt Eestist, kes Tallinnas käivad, on mõistlik kaarti omada. Lihtsam on sinna raha peale laadida, siis ei pea juhi käest sularaha eest piletit ostma. Nii et see juhi käest ostetava pileti marginaalne kallinemine mõjutaks tegelikult peamiselt vaid turiste. Aga taas – see muudatus teenib tegelikult kõigi ühistranspordi kasutajate huve, sest mida rohkem inimesi kasutab kaarte, seda vähem kulub sõidukijuhi ja sealtkaudu kõigi sõitjate aega.

Millised eelarveread kõige rohkem inimeste igapäevaelu ja ümbrust mõjutavad?

Näiteks korteriühistutele on ette nähtud 790 000 eurot, et nad saaksid oma õuesid ja majade fassaade korda teha. Nagu mõni filosoof on öelnud, et kui tahame maailma paremaks muuta, harigem oma aedu. Samamoodi jätkame suure hooga kvartalisiseste teede ja kõnniteede remontimist, seda enam-vähem kõikides linnaosades. 

Ilmselt huvitab paljusid linlasi, kuidas liigutakse edasi kaua kannatanud linnahalliga. Kas selles osas on midagi head loota?

Linnahalli rekonstrueerimisega  hakkame  otsast peale, tegelikult juba Tallinna tänavuse teise lisaeelarvega anti raha ehitus-inseneriuuringuteks.  Ja järgmise aasta eelarves on sees esimene summa, mis kulub  rekonstrueerimisprojekti koostamiseks. Ühesõnaga, pärast ehitusuuringuid saame teada, millises mahus tuleb koostada projekt, ja sis saamegi juba projektiga edasi minna. Nii me siis edasi liigume – samm-sammult, kuid kindlalt.
Tallinna ees seisab praegu ülesanne taastada see iseenesest üldriikliku tähtsusega kultuuriobjekt riigi ja erainvestorite abita. Samas ülejäänud Eestis kultuuriobjekte riiklikult toetatakse. 
Kuid hoolimata sellest, et riigivalitsus jätab taas kogu koorma linna kanda, nagu ta paljudel puhkudel on teinud, tuleme sellega toime ja lähemate aastate jooksul kindlasti taastame linnahalli kogu tema aus ja hiilguses.

Milliseid suuremaid ehitusi linn veel käsile võtab?

Ilmselt sama olulise tähtsusega ehitis Eesti ajaloos nagu linnahall on rahvusstaadion, mida praegu tuntakse kui Kalevi staadionit. Usutavasti on seal viibinud iga Eesti kultuurist huvituv inimene, sest staadionil korraldatakse muu hulgas tantsupidusid.  Kui oleme staadioni rekonstrueerinud, võib see juba täie au ja iluga kanda rahvusstaadioni nimetust. Üldiselt on järgmise aasta eelarves ette nähtud raha staadioni rekonstrueerimiseks vajaliku arhitektuurikonkursi läbiviimiseks. Ja on ka raha mõnedeks muudeks ettevalmistustöödeks, näiteks ehitusele ette jäävate garaažide võõrandamiseks. Igal juhul saame järgmisel aastal rahvusstaadioni ehitusel märgi maha ja asjad liikuma.
Alustame veel uue Tallinna haigla loomisega, mis peaks muutma arstiabi paremaks mitte ainult Tallinnas, vaid kogu Põhja-Eestis.
Ühtlasi jätkame munitsipaalkorterite ehitamisega, mis on saanud Tallinna üheks n-ö kaubamärgiks: Uuslinna 3a tuleb õpetajate maja, Paljassaare 37 jätkame ühiselamu tüüpi hoonega jne.

Juba mõnda aega on linlastel olnud võimalik kaasa elada Tallinna loomaaia jääkarude saatusele, kellele parema elu võimaldamiseks on korjandusega alustatud. Ka linn siin ei kavatse õlga alla panna?

Tegelikult kavatseb küll. Ilmselt tuleb see paljudele linlastele üllatusena, et linn kavatseb polaariumi rajamise tõsiselt käsile võtta, ja pool selleks vajalikust summast on järgmises eelarves kenasti olemas. Nii et need meie loomaaia ühed uhkemad loomad võivad varsti hakata kolimisele mõtlema.
Mis veel loomadesse puutub, siis on meil mõttes rajada linna enda varjupaik.  

Seni oleme rääkinud investeeringutest ja kuludest. Milliseid  muudatusi aga eelarves linna tulude poolelt paistab? 

Tõstame teede ja tänavate sulgemise maksu. Ja põhjus on tegelikult väga lihtne ning kokkuvõttes teenib see meie kõigi ühiseid huve: me ju tahame, et need tööd, mille tõttu tänavaid ja teid kinni pannakse, oleks tehtud võimalikult kiiresti. Jutt käib siin ennekõike igasuguste trasside ja kaablite uuendamisest. 
Lühidalt, teede ja tänavate sulgemise maksu tõstes paneme nii-öelda taksomeetri tugevamini tiksuma ja survestame, et need tööd oleksid rohkem ette valmistatud ja läbi mõeldud. Vahel ju on nii, et muudkui venitatakse kummi, kuigi võiks rohkem inimesi tööle panna ja tänava kiiremini liiklejate jaoks avada. 

On räägitud ka lasteaia kohatasu tõusust. Kas see vastab tõele ja milleks see vajalik on?

See tõuseb põhjusel, et alampalk muutub, ja kohatasu on alampalgaga seotud. Rõhutaksin, et ka pärast tõusu võtame lasteaiatasu oluliselt vähem kui näiteks Tartu, kus see on 15% alampalgast. Meil on ta 10% millegagi. Tuleme natuke Tartule järele, aga päris kindlasti ei taha jõuda nende tasemele. 
Ja kui me võtame Tallinna kuldse ringi vallad, siis seal kehtib reeglina lasteaia kohatasu osas maksimummäär ehk 20%  alampalgast. Praegu oleme neist peaaegu poole odavamad. 
Kui nüüd küsida, et kuhu see raha läheb, siis meie vastus on väga lihtne: linna haridussüsteem saab võrreldes praeguse eelarvega juurde 16 mln eurot. Seega anname ära oluliselt rohkem, kui  mingite maksutõusudega korjame. Lisaks see, et kui pere kolm last käivad lasteaias, on üks koht linna poolt tasuta. Raha on selleks eelarves olemas.

Linn leiab oma eelarvest haridusele juurde 16 mln, aga  valitsuses käib samal ajal  piltlikult öeldes ulgumine ja hammaste kiristamine mõne miljoni pärast, mida ei suudeta leida õpetajatele lubatud palgatõusuks. Kuidas on see võimalik, kui linna  ja riigi eelarve on väga erineva suurusega? 

Jah, samal ajal ei leia riik 6 miljonit õpetajate lubatud palgatõusuks. Käib pusserdamine, et  kas võtta seda raha investeeringutest lasteaedadesse või võtta ära  koolitoidust. Mis mõlemad on absurdsed lahendused.  
Ehk siis see sõnum, mis me riigile anname, on, et haridussüsteem tahab raha juurde saada, ja siin ei ole võimalik käituda nõnda, et muudkui tõstame aga rahapakki süsteemi sees ühest hunnikust teise ja ise loodame, et kusagil läheb midagi paremaks. Ei lähe midagi paremaks, haridusele on vaja väljastpoolt raha juurde anda.
Nii et kui üritada linna eelarvet kokku võtta, siis on see just haridus, kuhu me raha juurde anname. Just sellist pitserit eelarve kannab, nii et seda võib nimetada tuleviku Tallinna või noorte Tallinna eelarveks. 
-----------------------------------

Kõige rohkem saab raha teeremont

Kõige rohkem raha, kokku 54 miljonit eurot, läheb eelarvest tänavate remondiks ja ehituseks. Seda on üle kahe korra rohkem  kui eelmisel aastal. Suurematest töödest on kavas alustada Haabersti ristmiku ümberehitust, uuendada Gonsiori tänav ning hakata ehitama Reidi teed. Kavas on rajada ka 7 km jalgrattateid. 

Hoogsalt  jätkub väiksemate teede remont ja tänavaid joonitakse senisest veelgi hoolsamini.

Tallinna kõigi ligi 56 000 tänavavalgusti korrashoiuks ja hoolduseks kulub 6,2 miljonit eurot.

-----------------------------------

 Algab linnahalli kordategemine ja polaarmaja ehitus

Järgmise aasta üheks suuremaks ehitusalaseks ettevõtmiseks on Kalevi spordihalli remont ja sisustamine. Kadrioru staadioni remondiks on ette nähtud 1,5 miljonit eurot, mille eest saab peaareen valgustuse koos mastidega, et need vastaksid rahvusvahelistele nõuetele. Korda saab ka Lasnamäe spordikeskuse jalgpalliväljak. Alustatakse kauaoodatud Sõle spordikeskuse ehitamist. Spordile annab linn 6,1 miljonit eurot. 

Ka loomaaias elutsevatel jääkarudel on põhjust rõõmustamiseks – tuleva aasta eelarves andis linn uue polaarmaja ehituse alustamiseks 1,25 miljonit eurot. Sama summa on plaanis lisada ülejärgmise aasta eelarvesse. 

 75 000 eurot saab Tallinna Haigla rajamiseks vajalike uuringute tegemine, samuti linnahalli kordategemiseks vajaliku projekti koostamine.

-----------------------------------

Õpetajate ja kultuuritöötajate palk tõuseb

 16 miljonit eurot on eelarves ette nähtud haridusele. Eelkõige kulub see  raha õpetajate ja lasteaiakasvatajate palgatõusuks ning kahe kooli ja kahe lasteaia täielikuks remondiks. Remonditavad lasteaiad asuvad Pihlaka ja Koidula tänaval, kus mõlemasse on praegu järjekord. Lasteaias Õunake avatakse uus erivajadustega laste rühm. Vähemalt kolme lasteaias käiva lapsega peredele maksab linn ühe lapse lasteaiatasu kinni. 

 Munitsipaalmajade projekteerimiseks, ehitamiseks ja sisustamiseks, sh Uuslinna 3 ehk õpetajate maja ehituseks on kavandatud 5 miljonit eurot. Õpetajate maja projekt valmib järgmise aasta kevadel, ehitus kestab kaks aastat. 

 1. aprillist tõuseb kultuuritöötajate miinimumtöötasu 830 euroni.

 Jätkub õppenõustamiskeskuse töö, see hakkab nõu jagama ka erivajadustega lastele, nende vanemate jt täiskasvanutele 
 2016. aastal korraldab Linnateater üheksandat korda rahvusvahelise teatrifestivali "Talveöö unenägu", mille eesmärgiks on tuua Tallinna väärtteatreid üle maailma. Selleks on eelarves ette nähtud 70 000 eurot. Linnateatri 50. sünipäevaks on ette nähtud 20 000 eurot.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...