Taavi Aas: omavalitsused vajavad senisest rohkem otsustamisõigust

"Loogiline oleks, et kohalike inimeste muresid peaks saama lahendada kohalikul tasandil ja omavalitsusjuhid ei saa rahandusministri käest kirja, kus palutakse põhjalikult kaaluda kulutuste vähendamist, ärajätmist või edasilükkamist – nii nagu see juhtus 2009. aastal," rääkis abilinnapea Taavi Aas möödunud nädalal Tallinnas toimunud 13. linnade ja valdade päevadel.

Pilt: Albert Truuväärt

Taavi Aas: omavalitsused vajavad senisest rohkem otsustamisõigust

,

"Loogiline oleks, et kohalike inimeste muresid peaks saama lahendada kohalikul tasandil ja omavalitsusjuhid ei saa rahandusministri käest kirja, kus palutakse põhjalikult kaaluda kulutuste vähendamist, ärajätmist või edasilükkamist – nii nagu see juhtus 2009. aastal," rääkis abilinnapea Taavi Aas möödunud nädalal Tallinnas toimunud 13. linnade ja valdade päevadel.

"Eesti omavalitsused peavad muutuma tugevamaks ning lisaks sellele on kohalikule tasandile vaja senisest rohkem otsustamisõigust," ütles Aas. "Kuigi mõned probleemid tunduvad kaugelt vaadatuna tühised, võivad need kohalikele elanikele olla elulise tähtsusega. Loogiline oleks, et kohalike inimeste muresid peaks saama lahendada kohalikul tasandil ja omavalitsusjuhid ei peaks saama rahandusministri käest kirja, kus palutakse põhjalikult kaaluda kulutuste tegemist, võimalusel nende vähendamist, ärajätmist või edasilükkamist – nii nagu see juhtus 2009. aastal."

Aktiivsed elanikud

Sama kinnitas ka president Kersti Kaljulaid. "Olen veendunud, et meie kohalikud omavalitsused võiksid saada rohkem otsustada kohaliku elu küsimuste üle," ütles Kaljulaid. "Lubage, ma sõnastan teistmoodi – kohalikud küsimused tulebki kohapeal lahendada."

Samuti oli president nõus, et omavalitsustel peaks minema võrdselt hästi. "Meie laste tulevikuväljavaated ei tohi sõltuda sellest, millises linnas või vallas nad sünnivad," ütles Kaljulaid. "Kui satub kokku märkamine, soov aidata ning kõigi omavalitsuste soov seda toetada, siis ongi tulemuseks 21. sajandi kohaliku omavalitsuse mudel. Ja uskuge mind, neid inimesi ja neid kogukondi, kes märkavad ja soovivad aidata, on päris palju. Ma olen käinud päris paljudes Eesti piirkondades ja selliseid inimesi on igal pool leidunud. Nad vajavad tuge, abi ja märkamist. Palun märgake omakorda neid."

Soome suursaadik Kirsti Narinen lisas, et aktiivsete kodanike osalemine ühiskonnaelus ongi see, mis kaht vennasrahvast ühendab. "Soomet ja Eestit ühendab meie ühiskonna struktuur ning riigi ja kodanikeühenduste lähenemine," ütles Narinen. "Aga põhjused on erinevad – Eestis tehakse nii, sest seda on mõistlik teha, Soomes tehakse nii, sest meil ei ole raha."

Piisavalt infot

Narinen rõhutas sõnavabadust ja elanike tähtsust otsuste tegemisel. "Demokraatia on see, kui igaühel on piisavalt infot, et oma arvamust avaldada," lausus ta. "Demokraatia on see, kui poliitikud avaldavad rahvale piisavalt infot ja rahvas saab seetõttu aru, et maailm ei ole vaid mustvalge. Soomes on üle 140 kohaliku ajalehe, mis tähendab, et inimesed saavad kätte teemad, mis on neile igapäevaselt olulised."

Haldusreform, mida tehakse mõlemas riigis, annab suursaadiku sõnul Soome ja Eesti sõpruslinnadele uue põhjuse teha koostööd. "See on rikkus, kui ühel vallal on ühe sõbra asemel nüüd järsku mitu," ütles Narinen. "Sel aastal on Soome, järgmisel aastal Eesti 100. aasta juubel. Ehk on paras aeg vahepeal veidi uniseks jäänud sõbrasuhted üles soojendada, et saaks teha koostööd näiteks ettevõtete vahel, korraldada ühiseid kontserte ja näitusi."

Mainimata ei saa Aasa sõnul jätta ka asjaolu, et eeloleval aastal täidab Eesti olulist rolli Euroopa Liidu eesistujariigina ning Tallinnal on suur au võõrustada külalisi teistest liikmesriikidest. "Mul on hea meel, et ürituste peamiseks toimumise kohaks on valitud meie omapärase arhitektuuriga Kultuurikatel," märkis Aas. "Lisaks kaunile vanalinnale ja renoveeritud Kultuurikatla ruumidele saavad külalised tutvuda ka Tallinna linna algatusega pakkuda kodanikele tasuta ühistransporti. Meil on plaanis tutvustada Tallinna linna algatust ka väliskülalistele."

 

Ülemiste vanake peaks jääma rahule

"Juhul kui Ülemiste vanake peaks tulema ja küsima, kas Tallinn on valmis, on minu vastus, et ei, Tallinn ei ole veel valmis, aga meil on juba praegu palju head nii oma elanikele kui ka külalistele," lausus Taavi Aas.

"Tallinnas on viimastel aastatel tehtud mitmeid suuri investeeringuid, käimas on lennujaama ja kesklinna vahelise trammiühenduse ehitus, plaanis on Reidi tee rajamine, mis peaks aitama linna läbivat liiklust sujuvamaks muuta," loetles Aas. "Juhuks kui Ülemiste vanake peaks tulema ja küsima, kas Tallinn on valmis, siis on minu vastus, et ei, Tallinn ei ole veel valmis, aga meil on juba täna palju head oma elanikele ja külalistele."

Linnade liidu juhatuse esimehena tutvustas Aas ka plaani nimetada linnade liit tulevikus Eesti linnade ja valdade liiduks. "Selleks, et suurem hulk omavalitsusi saaks osaleda otseselt otsustamises, soovime tõsta juhatuse liikmete arvu seniselt seitsmelt kolmeteistkümnele. Omavalitsuste hääl on vaja muuta valjemaks, et kõik meie head mõtted jõuaksid kiiremini ka riigi tasandile," rõhutas Aas.

Laadimine...Laadimine...