TAAVI AAS: Paneme linnas sõitma eriti kiired pikad bussid

Uued kiirbussid sõidaksid muust liiklusest eraldi rajal ja mahutaksid sama palju rahvast kui trammid. Lisaks on kiirbussid uutest trammiliinidest kümme korda odavamad. "Seda raha saaks kasutada näiteks linnakeskkonna inimväärsemaks muutmiseks," ütles tegevlinnapea Taavi Aas.

Pilt: Scanpix

TAAVI AAS: Paneme linnas sõitma eriti kiired pikad bussid (1)

Ivo Karlep

Uued kiirbussid sõidaksid muust liiklusest eraldi rajal ja mahutaksid sama palju rahvast kui trammid. Lisaks on kiirbussid uutest trammiliinidest kümme korda odavamad. "Seda raha saaks kasutada näiteks linnakeskkonna inimväärsemaks muutmiseks," ütles tegevlinnapea Taavi Aas.

Viimasel ajal on arutletud, kas linn ei peaks hakkama kiiresti ehitama uusi trammiliine nii Lasnamäele kui ka Õismäe poole. Tegevlinnapea Taavi Aas soovitab küsida Lasnamäe inimeste endi käest, kas nad on praeguse bussiühendusega rahul või tahavad, et mööda kanalit liiguks veel ka tramm. Lasnamäe kanalit mööda liikuv tramm tähendaks, et kesklinna pääseksid lasnamäelased enamasti ümberistumisega. Bussid, mis praegu viivad igast mikrorajoonist kesklinna, hakkaksid siis vedama inimesi trammi peale. Et lasnamäelaste küsitlus annaks päris õige vastuse, tuleks see Aasa sõnul teha pärast Gonsiori tänava uuendamist. Sinna märgitakse maha eraldi ühissõidukite rada ning praegune pudelikael Lasnamäe kanali ja kesklinna vahel peaks busside jaoks kaduma. Bussisõit Lasnamäelt kesklinna hakkaks siis tipptunnil võtma palju vähem aega kui praegu. 

"Aga võib-olla polegi uusi trammiliine vaja ei seal kanalis ega mujal Tallinnas?" küsis Aas. "Ühistransport on väga kiiresti arenenud, üks võimalus oleks ka pikad ja muust liiklusest eraldatud, oma sõidurada kasutavad bussid."

Teised ei sega

Neid kiireid bussironge on nimetatud ka metroobussideks, sest mõnedes linnades sõidavad nad tõesti maa all tunnelis. "Oma veovõimelt on nad võrdsed trammidega, aga samas on nende taristu oluliselt lihtsam ja odavam," lausus Aas. Tramm vajab rööpaid, kontaktliine, veeremit, depoosid, samas kui kiirbussi jaoks on vaja ainult teistest sõidukitest eraldatud tee või tänava osa.

"Kui räägime trammivõrgu laiendamisest Tallinnas, siis olemasolev trammipark lubaks teha peale lennujaama liini veel ainult ühe laienduse – sadamasse," rääkis Aas. "Aga kui me tahame panna trammi käima Lasnamäele ja mujale, siis peame kohe arvestama ka uue trammidepoo ehitamisega. Kokkuvõttes oleks uute trammiliinide ehitus ääretult suur investeering. Kui võrrelda neid kulusid kiirete busside käimapanemisega, mis teeksid ära trammidega sama töö, oleks see linnale kümme korda odavam kui uute trammiliinide ehitamine. Seda raha saaks kasutada näiteks linnakeskkonna inimväärsemaks muutmiseks."

Aas selgitas veel kiirbusside eeliseid: "Sisuliselt oleks tegemist maapealse metrooga, mis ei sõida mööda relsse, vaid mööda asfalti. Erinevus tavalise bussiga võrreldes on see, et liigutakse oma sõidukoridoris, kuhu muud liiklusvahendid ei pääse, seega ei saa ka ette jääda. Metroorongi meenutab kiirbuss veel selle poolest, et see on pikem kui tavaline buss."

Aas ei näinud probleemi ka veeremi hankimisega. "Nende busside tootjaid on maailmas palju, nii et saame endale sobivaid sõidukeid valida," mainis ta.

Kiire areng

Millal kiired pikad bussid Tallinnas käima pannakese, seda ei osanud Aas veel öelda: "Kui räägime Lasnamäest, siis praegu on piduriks Gonsiori tänav, mis tuleb kõige esmalt uuendada ning luua sinna ühistranspordile oma koridor. Seda ongi plaanis teha."

Kaugem tulevik on muidugi juba ilma juhita bussid, nentis Aas. Et tegu pole ulmega, seda näitab tõsiasi, et üks isesõitev buss hakkab juba sel suvel katseliselt vurama Viru väljaku ja linnahalli vahet. "See oleks näidisprojekt, et saada aru, mida selline ühistranspordiliik endast kujutab," rääkis Aas. Juhita busside linnapildis tavaliseks muutumine võtab veel mõnevõrra aega, eeldades täiesti töökindlat tehnoloogiat ja ka seda, et kõik teised juhid oskavad iseliikujatega arvestada. "Selles osas, kuidas isesõitvad autod hakkama saavad ja teemärgistust järgivad, on juba üsna kaugele jõutud. Tehnoloogia areneb nii kiiresti, et kümne aasta pärast võivad ka isesõitvad bussid olla Tallinnas täiesti tavalised," lausus Aas.

 

Transiitliiklus peab kesklinnast kaduma

Ühissõidukitele tuleb teha linnasüdames rohkem ruumi.

Enne tulevikusõidukitele mõtlemist tuleb kesklinna liiklus ümber korraldada. "Bussi- ja trammiradasid on hakatud juba ühitama, aga meil tuleks keskenduda rohkem sellele, et kesklinnas oleks vähem liiklust," ütles tegevlinnapea Taavi Aas. "Peame võtma suuna transiitliikluse väljaviimisele kesklinnast, see tagab ka ühissõidukitele rohkem ruumi. Need, kellel on kesklinna asja, peaksid muidugi sinna pääsema. Neile tuleb rajada rohkem maa-aluseid parklaid ning päris keskuses võiks liikluse üldse maa alla viia. Kui me teeme mõne aasta pärast valmis oma uue peatänava, laieneb jalakäijate ala Viru ringist Pärnu maantee ja Narva maan-tee suunas märgatavalt. See vähendab omakorda transiitliiklust kesklinnas ja ühes sellega peaks märgatavalt vähenema autode hulk Pärnu maanteel Vabaduse väljakust kuni Liivalaia tänavani. Kui kesklinna läbimine muutub ebamugavaks ja aeganõudvaks, hakkavad juhid ise otsima muid sõiduvõimalusi."

Veel üks autode kesklinnast välja viimise eeldus on Reidi tee kiire rajamine. "Linn teeb omalt poolt kõik, et see nii läheks," ütles Aas. "Kahjuks püütakse Reidi tee ehitamist takistada, siinkohal võitlevad rohelised küll oma põhimõtete vastu. Reidi tee on linnakeskkonda oluliselt paremaks muutev projekt, toetab rohelist mõttelaadi ja aitab linnasüdame autodest vabastada."

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...