TAIMETOIDULE SUNNITUD LAPSED: Kes satub haiglasse krampidega, kes ohtliku verevaesusega

"Täiskasvanud inimesel on õigus otsustada, kuidas ta toitub. Aga lastele põhjustab pikemaajaline taimetoitlus  tervisekahjustusi ja väikelastele võib see olla suisa eluohtlik," nentis Eesti lastearstide seltsi juhataja Ülle Einberg. "Lastest saavad veganid vaid siis, kui vanemad on veganid."

Pilt: Scanpix

TAIMETOIDULE SUNNITUD LAPSED: Kes satub haiglasse krampidega, kes ohtliku verevaesusega (10)

"Täiskasvanud inimesel on õigus otsustada, kuidas ta toitub. Aga lastele põhjustab pikemaajaline taimetoitlus  tervisekahjustusi ja väikelastele võib see olla suisa eluohtlik," nentis Eesti lastearstide seltsi juhataja Ülle Einberg. "Lastest saavad veganid vaid siis, kui vanemad on veganid."

Tallinna lastehaigla endokrinoloogi ja teenistuse juhataja Ülle Einbergi sõnul on veganite laste tavalisemad probleemid alakaalulisus ja pidurdunud kasv. "Need on ka põhjused, miks nad meie juurde satuvad," lisas ta.

Einbergi sõnul on lastehaiglasse sattunud vähem kui aastased lapsed, kes juba kannatavad valest toitumisest põhjustatud tõsisemate tervisehädade käes. "Kahel lapsel on olnud närvisüsteemi kahjustus veganluse tõttu, ühel olid ka krambid," rääkis Einberg. "Need on olnud äärmiselt keerulised pered. Lastekaitse- ja sotsiaaltöötajad tegelevad nende peredega, arst ei saagi neile koju minna ja kontrollida."

Einbergi sõnul ohustab taimetoitlastest lapsi peale alakaalu ja -kasvu ka hilisem murdeiga, kilpnäärme talitluse häired, B12 vitamiini sügav defitsiit. "Just B 12 puudus võib kaasa tuua kesknärvisüsteemi kahjustusi, krampe ja põhjustada kehvveresust. B12 toimib ka kui kasvufaktor," selgitas dr Einberg, lisades, et B-grupi vitamiinide peamiseks allikaks on liha- ja piimatooted.

Veganpered loobuvad arstiabist

Samuti vaevab taimetoidu tarbimise puhul lapsi kaltsiumipuudus. "Taimsed toidud sisaldavad ka kaltsiumi, aga imendub sellest umbes 30 protsenti, sest taimedes olevat kaltsiumi ei saa organism nii kergesti kätte," rääkis arst. "Veganlus võib süvendada ka rauavaegust ja joodipuudust."

Ka perearst Diana Ingerainen on oma töös tihti kokku puutunud taimetoitlastest vanematega, kelle üliranged toitumisharjumused on viinud nende laste tervisekahjustusteni.

"Meenub kohe üks juhtum, kus ma tõesti tundsin ennast väga nirus olukorras. Perekond oli muidu väga hoolitsev ja seal kasvas kaks last, üks kuuene ja teine aastane," rääkis tohter. "Neil oli tulnud veganlus peale äkki, just sel ajal, kui teine laps oli veel kõhus. Lapsel oli tekkinud juba aneemia ehk kehvveresus. Vanemad keeldusid kategooriliselt meie nõuandeid järgimast."

Keerulisse olukorda sattunud perearstikeskuse arstid otsustasid pöörduda lastekaitsesse. "Oht lapse tervisele oli nii suur, et me teatasime ka vanematega, et pöördume sinna," lausus Ingerainen. "Selle peale läksid meie perearstikeskuse ja selle pere teed lahku. Ei oskagi kahjuks öelda, mis sellest perest sai."

Lastel pole valikuvabadust

Vaid taimetoidul põhinev toitumine ei kattu Einbergi sõnul kindlasti lastele soovitatava mitmekülgse toitumisega.

"Täiskasvanud inimesel on õigus otsustada, kuidas ta toitub. Aga lastel põhjustab pikemaajaline veganlus tervisekahjustusi ja väikelastele võib see olla suisa eluohtlik," nentis dr Einberg. "Lastest saavad veganid siis, kui vanemad on veganid."

Taimetoitluse puhul jäävad toidusedelist ära mitmed väga olulised toiduained: piimasaadused, lihatooted, muna, kala ja mesi.

"Kõige ohtlikum ongi kaua kestev täielik taimetoitlus, kus toiduenergiat saadakse vähem kui 20 protsendist lipiididest ja tegelikult saadakse toiduga liiga palju kiudaineid, samas puuduvad toidus loomse valgu allikad," nentis arst.

Veganluse puudused tulevad dr Einbergi hinnangul välja just lastele mõeldes. "Selleks et saada vähegi toiduenergiat kätte, peab sööma päris suures koguses toitu, mis koormab seedekulglat. Ka täiskasvanutel, kes teevad rasket füüsilist tööd, on päris keeruline seda toiduenergiat kätte saada," rääkis Einberg, tuues välja ka asendamatute aminohapete puuduse. "Võib tekkida ka omega-3 rasvhapete defitsiit ja D-vitamiini defitsiit, mille hea allikas on rasvane kala."

Vanemad kohtu alla?

Õiguskantsleri kantselei juristi Andres Aru sõnul pole vanematel üksnes õigus, vaid kohustus hoolitseda oma lapse eest. Aru sõnul on veganluse puhul tekkinud olukordi, kus vanemad on oma tegevusega pikaajaliselt lapse tervist ja heaolu kahjustanud.

Kui kellelgi, kas või arstil on tunne, et vanema otsused kahjustavad last, on tal kohustus teavitada lastekaitset.

"Kui vaadata abi vajava lapse definitsiooni lastekaitse seaduses, siis peaks sel juhul riik sekkuma," lausus Aru. "Esmalt peaks teatama juhtumist lastekaitsetöötajatele, kes peaks olema võrgustiku juht – küsima infot tervishoiutöötajatelt, perearstilt, koolist ja lasteaiast ja püüdma vanematega suhelda. Kohustus teavitada on kõigil. Seadus on selge – kui tekib tunne, et lapse tervis on ohus, siis andke teada. See on lastekaitsetöötaja otsustada, mida tema selle infoga peale hakkab."

Juristi sõnul võimaldab seadus teha lastekaitsel vanematele ettekirjutused, mille mittetäitmise puhul on järgmise sammuna võimalik ka kohtusse pöörduda. "Kohus ei pea vanema õigusi täielikult ära võtma, vaid saab teha vanematele ettekirjutusi, näiteks anda mingis küsimuses otsustusõiguse teisele vanemale või näiteks vanaemale. Juriidilised võimalused sekkumiseks on olemas, aga kui mõelda eluliselt, siis kas see kohtunik tuleb sinna kõrvale seda liha praadima. Kiiret ja lihtsat lahendust ei ole."

Mõned vanemad tulevad mõistusele

Veganvanemate ümberveenmine on perearst Diana Ingeraineni sõnul väga keeruline, kuid siiski mitte võimatu. "Enamasti see meil siiski õnnestub. Me räägime, kus on peamised terviseriskid, ja otsime vanematega neile sobivat toitumist. Pika veenmise kaudu jõuame kokkulepeteni."

Ka Einbergi sõnul saab osa taimetoitlasi siiski aru, et laps ei saa toituda nii nagu vanem. "On ka positiivseid näiteid – selliseid veganeid, kes annavad oma lapsele liha. Nad saavad aru, et laps vajab kasvamiseks ja arenemiseks ka loomset toitu. Ja osa vanemaid annab lisaks vitamiine."

Põhjus, miks osa vanemaid läheb taimetoitluse teed, ei seisne aga üldse toitumises endas, vaid nad ei taha süüa liha seetõttu, et tegu on olnud elusolendiga. "Veganlust seostatakse eelkõige loomade kaitsmisega vägivalla ja piina eest. Seda propageerivad ka veganpered oma lastele, kui nad tahavad, et ka lapsed sööksid ainult taimset toitu," selgitas Einberg.

Taimetoidul on ka eeliseid

Seega on põhjuste ringis usk, eetilised kaalutlused, filosoofilised tõekspidamised, ühiskonna säästlikkus või majanduslik toimetulek. "Aga see võib olla ka väga lihtne soov lihtsalt kergemalt süüa, kaalust alla võtta, või mis on praegu noorte hulgas populaarne – et olla trendikas," rääkis Einberg. "Veganite ja vegetariaanide vahel on päris suur vahe – esimeste toiduvalik on täielikult taimne, teised aga tarbivad ka mõnda loomset saadust, näiteks mune, piima või mett."

Taimetoidu eelisteks täiskasvanud inimeste puhul võib dr Einbergi sõnul lugeda vähest toiduenergiat, mistõttu see sobib ülekaalulistele inimestele, suur kiudainetesisaldus passib aga rasvunutele, kõrge vererõhu all kannatajatele ja teise tüübi diabeetikutele.
"Kasulik on ka see, et tavaliselt söövad veganid palju toortoitu, kus on C-vitamiini, B-vitamiini ja antioksüdante, mis vähendavad kasvajate tekke riski. Kindlasti on taimetoidul oma koht meie kõigi toidulaual. Samas peab menüü olema võimalikult mitmekülgne, seda eriti lastel. Iga lapsevanem, ka ainult taimetoitu tarbib, peab hoolitsema selle eest et, lapsed saaksid tasakaalustatud ja mitmekülgset toitu. Toidumenüüs peavad olema loomse päritoluga toiduained: munad, piimasaadused, liha. Sellega suudame tagada lapsele normaalse füüsilise ja vaimse arengu ning hormonaalse süsteemi toimivuse, fertiilisuse."

 

ADIK LEVIN: Veganid ei muuda meelt enne, kui jäävad ise haigeks

Tuntud lastearsti dr Adik Levini sõnul peaks arstid tegelema veganperedega juba siis, kui nad alles tahavad lapsi saada või on lapseootel – sest pärast võib olla hilja.

Toitumisspetsialist Levin nentis, et tihti ei piisa taimetoitlastest vanemate ümberveenmiseks isegi arstide informeeritud jutust ja teadusuuringutele ja faktidele viitamisest. "Kõik, mida neile räägitakse, läheb ühest kõrvast sisse, teisest välja, sest kui nemad ennast tunnevad hästi, siis nad arvavad, et kõik on korras. Te võite rääkida tõenduspõhisusest ja vitamiinidest, nemad seda infot ei aktsepteeri," kinnitas Levin. "Eeltööd peaks alustama ka veganperedega, kes alles tahavad last saada. Selleks, et neid ette valmistada. Rääkida, et "kui teie seda ei tee nii, siis kuuekuuselt juhtub see ja pärast see". Siis hakatakse mõtlema. Hiljem on rong juba läinud. Kui nad ise jäävad haigeks, alles siis hakkavad nad arste kuulama."

-------------

JURIST: Vanemlikke õigusi ei tohi laste peal kuritarvitada

Õiguskantsleri kantselei juristi Andres Aru sõnul on ka lapsel endal õigus otsuseid teha – olgu toitumise, huviringide või ka usuvabaduse osas.

Aru hinnangul peaks arstid rääkima rohkem äärmuslike toitumisharjumustega kaasnevatest riskidest. "Sõnumid, mida arstid edastavad, on olulised ka tasakaalustatud toitumise kohta. Veganvanemad ju arvavad, et nad teevad oma lastele hoopis head. Võib-olla kui need ohud ja riskid on vanematele teada, siis nad mõtlevad rohkem selle peale," rääkis Aru. "Teine meede oleks see, et laps käiks regulaarselt perearsti juures. Kui last üldse perearsti juures näha ei ole, võiks jällegi lastekaitsega ühendust võtta ja paluda neil vanematele meelde tuletada. Ka kool ja lasteaed peaks probleeme võimalikult vara märkama ja nendele reageerima."

Vanemad peaksid lapsega seonduvate otsuste tegemisel lähtuma laste õiguste konventsioonist ja lastekaitse seadusest. "Nende mõte on see, et vanemad peavad lapse õiguseid austama ja ei saa täiesti oma suvast lähtuda, kui lapsesse puutuvaid otsuseid teevad," selgitas jurist. "Üks oluline põhimõte on lapse kaasamine teda puudutavatesse otsustesse – mida vanem on laps, seda rohkem peab tema otsusele andma kaalu. See puudutab nii toitumist, huviringe kui ka näiteks kirikus käimist. Vastasel juhul vanemad mitte ei kasuta oma vanemlikke õigusi, vaid nad juba kuritarvitavad lapse õigusi."

Teine oluline põhimõte, mida juristi sõnul vanemad alati järgima peaksid, on lapse parimate huvide kaitsmine. "Lapse vajadused tuleks kaardistada, võimalikult palju asjaolusid välja selgitada," rääkis Aru. "Otsuseid tehes tuleks neid põhjendada. See on menetluslik tagatis lapse jaoks, kui näiteks otsustatakse, kas lapsele on eriharidust või mingeid erilisi sotsiaalteenuseid vaja."

10 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...