TALLINN 800: Härjapea linnuses  võisid inimesed elada aastaringselt

Taani kuninga saabudes 13. sajandil võis Tallinna eelkäija asuda Tõnismäe kandis ning selle sadam hoopis Härjapea jõe suudmes.

Pilt: Jaana Ratas

TALLINN 800: Härjapea linnuses võisid inimesed elada aastaringselt

Ivo Karlep

Taani kuninga saabudes 13. sajandil võis Tallinna eelkäija asuda Tõnismäe kandis ning selle sadam hoopis Härjapea jõe suudmes.

Vene tänava vanas kaupmehemajas, praeguses linnamuuseumis on praegu Tallinna asutamise 800. aastapäeva puhul avatud näitus, mis uurib, mida võis Taani kuningas Valdemar II siin suure sõjalaevastikuga randudes näha. Tegu polnud tühja kohaga, nagu oli Riia linna asutamisel. Tuntud asula ja kaubitsemiskoht pidi siin olema juba ammu enne Valdemar II randumist 1219. aasta juunis. "Kindlasti ei leidnud kuningas juunis 1219 Tallinna lahe kaldal randudes eest talle Roskildest, Ribest (linnad Taanis), Lundist (Rootsi linn) või mujaltki tuttavat arvukate kirikutega linna. Teisalt jällegi ei ole alust arvata, et ristisõdijate vägi maabunuks inimtühja koha, sihtpunktiks valiti ammu tuntud keskus," nentis arheoloog Erki Russow. "Tüüpiliseks euroopalikuks keskaegseks linnaks seda pidada vast ei saanud, kuid et siin elati ja toimetati, sellest kõnelevad arheoloogilised leiud."

Kalevipoja parteipilet jäi leidmata

Ajaloolased arvavad, et vallutajatele indu andnud ja eestlaste vastases lahingus võidule viinud Taani lipp ei kukkunud alla otse taevast, vaid tugevam tuuleiil rebis palaka sadamas varda küljest lahti ning kandis lahingumöllu keskele. Tol ajal tähistas valge rist punasel taustal turvalist sadamakohta.

Tõeline euroopalik linn hakkas Tallinnas välja kujunema kohe peale eestlaste taandumist ja taanlaste tegutsema hakkamist.
Linnamuuseumi näitusel saab näha fotot Raekoja platsil toimunud arheoloogilistest kaevamistest 1953. aastal, mil püüti leida tõendeid, et Tallinn oli olemas ammu enne Valdemari tulekut ja linn oli venelastega eriti soojades suhetes. Peale ühe potikillu, mis pidi seda teooriat tõestama, aga midagi muud mainimisväärset selle kinnituseks ei leitud. Hiljem selgus, et seegi oli pärit ajast, mil Tallinnas kees euroopalik linnaelu. Rahvas hakkas neid kaevamisi pilkavalt Kalevipoja parteipileti otsimiseks kutsuma. Kuid selle potikillu kui tõendusmaterjali läbi kukkumine ei tähenda, et Tallinna polnud vanemal ajal olemas. Otsiti lihtsalt valest kohast. Asula ei paiknenud praeguse vanalinna kohal. Russowi arvates tuleks leide otsida rohkem Tõnismäe ümbrusest, eriti selle lõuna- ja kaguküljelt, mis võisid tänase Sakala tänava suunal olla ühendatud Härjapea jõe suudmega. Sealkandis on kaevamine hoogustunud alles viimastel aastatel. Nii et Valdemari sõdalased nägid linnakest, mis asetses Tõnsimäe−Toompea ehk Härjapea kõrgendiku veerel ja sadama juures. Uue linna asutamine vana asula juurde oli tol kaugel ajal tavaline asi, nii toimiti arvukate teistegi linnade puhul. Arvestades kesiseid asustusjälgi vanalinnas võib oletada, et linnaehitajate pilk jäi alguses pidama Tõnismäe muinasasulal, aga mingil põhjusel otsustati hiljem hakata ehitama linna sinna, kus meie vanalinn praegu asub.

Tõnismäe puhul on huvitavaid ja vana asustust tõendavaid võõrapäraseid, isegi sensatsioonilisi leide päevavalgele tulnud päris mitmel korral ja ilmselt tuleb neid veelgi. Pärnu maantee 22 maja juures toimunud kaevamistel leiti seni parim näide keskaegse linna eelkäijast. "Eks see oli kindlasti suuremal alal, rõhuga Roosikrantsi tänava piirkonnale," osutas Russow, kust peaks tulevikus otsima vanemaid asustamise jälgi.

Laevad muutusid suuremaks

Täiesti ootamatult avastati mitmeid puutumata pinnasesse kaevatud auke, millest vähemalt üks on tõlgendatav muistse prügiauguna, kuhu oli visatud rohkem kui 20 savipoti ja 10 potikaane tükke, mitte terveid nõusid. Paar auku aga olid niivõrd suured, et need võisid olla mingi ehitise põranda jaoks tehtud süvendid. Lisaks oli seal üks veidi maasse süvendatud koldease, mille juurest avastati ka võimalik maja seinakatke. Arheoloogi väitel  annavad säilinud elutegevuse jäljed alust oletuseks, et seal tegutsesid inimesed  juba 12.–13. sajandi vahetuse paiku.

Siiani vaieldakse selle üle, kus asus juba viikingiajal kuulus Tallinna sadam. Oli see Toompea nõlva juures või Härjapea jõe suudmes või hoopis kusagil mujal? Tänu  Tallinna eeslinnade arheoloogilisele uurimisele on hakatud pooldama rohkem jõesuudme juures paiknenud asukoha versiooni. Tartu maantee, Rävala puiestee ja Maakri tänava juures toimunud suured päästekaevamised on mitmel korral toonud päevavalgele muinasaja lõpu asustuse jälgi  ennekõike Kivisilla tänava idaküljelt ehk siis kunagise jõe kaldalt. Seda, et sadam asus jõesuudmes, toetavad ka viimaste  aastate arheoloogilised uurimised Pärnu maantee, Roosikrantsi ja Tatari tänava ümbruskonnas. Arvatavasti oli Tallinna vana asustus seotud sadamakohaga, mille juurde kuulus ka kaubitsemiskoht. On väidetud, et Toompea ehk Härjapea linnuse juures oli hooajaline asustus, kuid Russowi väitel kõneleb leidude loogika pigem alalisest inimeste kohalolekust.

Sadama asukohta sügavamal lahe sees kinnitab ka loogika, et 12. sajandi teisel poolel hakati Läänemere äärsetes maades ehitama suuremaid kaubalaevu. Nende randumiseks oli vaja juba kaldaehitiste olemasolu. Tormituultele valla mererand ning suhteliselt kasinad veevõtu võimalused tegid praeguse vanalinna kohal randumise väga tülikaks ega oleks meelitanud Tallinna sadamasse suurel kaubateel kulgevaid aluseid. Sobiva sadamakoha otsimisel tuleb paratamatult Toompea naabrusest kaugemale vaadata.  Suure tõenäosusega nägid Valdemari sõdalased randudes linnakest, mis asetses Härjapea kõrgendiku veere ja sadama vahel. Ilmselt ei kahelnud Valdemar II, et see ongi õige koht, kuhu rajada uus uhke Läänemere äärne kaubalinn.

Laadimine...Laadimine...