Tallinn parandab inimeste toimetulekuteenust

"Resotsialiseerimisteenuse näol ei ole tegemist pelgalt eluasemeteenusega, vaid see hõlmab nii teenuse kasutaja nõustamist ja toimetuleku toetamist ning abivajajale ja tema  leibkonnaliikmetele majutuse võimaldamist," selgitas abilinnapea Betina Beškina. 

Pilt: Albert Truuväärt

Tallinn parandab inimeste toimetulekuteenust

Toimetaja: Toomas Raag

"Resotsialiseerimisteenuse näol ei ole tegemist pelgalt eluasemeteenusega, vaid see hõlmab nii teenuse kasutaja nõustamist ja toimetuleku toetamist ning abivajajale ja tema  leibkonnaliikmetele majutuse võimaldamist," selgitas abilinnapea Betina Beškina. 

Tallinn kehtestab uue resotsialiseerimisteenuse osutamise korra, millega tagatakse ühtne teenuse taotlemise kord, määratletakse teenuse osutamise kohad ja täpsustatakse tingimusi.

Abilinnapea Betina Beškina sõnul on resotsialiseerimisteenuse eesmärk säilitada või parandada isiku toimetulekuvõimet, kuni ta on suuteline iseseisvalt ühiskonnas toime tulema, muuhulgas tagama endale eluruumi ja täitma sellest tulenevaid kohustusi.

"Resotsialiseerimisteenuse näol ei ole tegemist pelgalt eluasemeteenusega, vaid see hõlmab nii teenuse kasutaja nõustamist ja toimetuleku toetamist ning abivajajale ja tema  leibkonnaliikmetele majutuse võimaldamist," selgitas Beškina. "Teenusel olevatele inimestele koostatakse abimeetmete osutamiseks individuaalne tegevusplaan, mida ta peab järgima ning eesmärkide täitmist vaatavad regulaarselt üle ja hindavad teenusel olevat isikut koos teenuse osutaja ning linnaosa sotsiaalhoolekande osakonna töötajaga."

Seni kehtinud määrus kehtestas ainult sotsiaalmajutusüksusesse majutamise korra, ehkki tegemist ei ole ainult majutamisega, vaid laiemalt sotsiaalteenusega, mille üks komponent hõlmab ka majutust. Uue korra järgi hakkavad linnaosade sotsiaaltöötajad hindama resotsialiseerimisteenust taotleva inimese abivajadust, misjärel tehakse põhjendatud otsus, kas taotlus rahuldatakse või mitte.

Senise korra järgi said kõik inimesed taotleda kohta sotsiaalmajutusüksusesse. Nii tegid paljud linnaosas taotluse sotsiaalmajutusüksusesse voodikoha saamiseks igaks juhuks, kuid pärast taotluse esitamist enam ühendust ei võtnud või ei saadud nendega kontakti, mistõttu tekkis taotletavatest pikk järjekord, kuid ei olnud ülevaadet, milline on nende tegelik abi vajadus.

"Uue korraga välistame olukorra, kus resotsialiseerimisteenusele tekib nö kunstlikult pikk järjekord ning saame aidata kõiki neid, kelle puhul oleme tuvastanud reaalse abivajaduse," tõdes Beškina.

Kui praegu kehtivas määruses on kirjeldatud ainult sotsiaalmajutusüksusesse majutamist, siis uus määrus eristab selgemalt resotsialiseerimisteenuse osutamise kohti, milleks on varjupaik, sotsiaalmajutusüksus ja ühiselamu. Nii saab abivajaja varjupaigas voodikoha, sotsiaalmajutusüksuses voodikoha või toa (lastega pered, psüühikahäiretega inimesed) ja ühiselamus toa.

Resotsialiseerimisteenuse osutamise kord jõustub 1. jaanuaril 2020, eelnevalt peab määruse eelnõu heaks kiitma Tallinna linnavolikogu.

Laadimine...Laadimine...