TALLINN: Parkide ja terviseradade linn

Tervena elavad tallinlased veidi kauem kui Eesti elanikud keskmiselt, ning kui tallinlane tahab üldse kellegagi koos elada, soovib ta abielluda. Pealinn pani Tallinna päeva puhul kokku linna, selle elanike ja seda armastavate välismaalaste portree.

Pilt: Scanpix

TALLINN: Parkide ja terviseradade linn (1)

Oliver Õunmaa

Tervena elavad tallinlased veidi kauem kui Eesti elanikud keskmiselt, ning kui tallinlane tahab üldse kellegagi koos elada, soovib ta abielluda. Pealinn pani Tallinna päeva puhul kokku linna, selle elanike ja seda armastavate välismaalaste portree.

Tallinlane on haritud ja vallaline

• Kümne aastaga on Tallinna rahvaarv tublisti kasvanud. Kui 2007. aastal elas Tallinnas alla 400 000 inimese, siis tänavu kõvasti üle 440 000. Eriti jõudsalt hakkas rahvaarv kasvama 2013. aastast, mil Tallinn sai tasuta ühistranspordi.

• Tallinn on tegus ja võimekas linn – kõige rohkem ehk üle 114 000 elab siin parimas tööeas, 25-39-aastaseid inimesi. Enamik inimesi teeb raha teenimiseks Tallinnas palgatööd, suurem osa töökohti asub mõnes tööstus- või kaubandus-/teenindusettevõttes. Tallinlaste keskmine brutosissetulek on pidevalt kasvanud ning paari aasta taguse statistika järgi ületas see 12 000 eurot aastas.

• Tallinlane on haritud. Enamikul ehk 45%-l siinsetest elanikest on kõrg- või keskeriharidus.

• Üldiselt võib öelda, et tallinlaste oodatav eluiga kasvab. Ligi 10 000 elanikku on siin vanuses 85+, sh üle 7600 naise. Erinevalt muust Eestist on Tallinna iive positiivne. Tervena elavad tallinlased veidi kauem kui Eesti elanikud keskmiselt. Tallinlaste tervena elatud eluiga on 57 aastat, Eesti elanike keskmine aga 55. 61% tallinlastest hindab oma tervist heaks või väga heaks, samas kui Eesti peale kokku on see protsent 55.

• Tallinn on vallaliste linn – üle 175 000 vähemalt 15-aastase inimese elab siin partnerita. Samas aga eelistavad tallinlased koos elamiseks abielu. Üle 112 000 tallinlase on abielus, niisama koos elavaid paare on alla 50 000.

• 88% tallinlastest elab korteris, Eesti peale kokku on korteris elavaid inimesi 67%. Tundub, et need korterid on parajalt suured, sest enamikus peredes on pereliikme kohta kasutada rohkem kui 30 m2 pinda.

 

Üritus "Valgus kõnnib Kadriorus"

• Kõige popim paik Tallinnas on Kadrioru park, mida külastab aastas 4 miljonit inimest. Järgneb loomaaed, mida külastab aastas vaat et terve linna täis ehk pea 400 000 inimest. Linnamuuseumi külastab üle 200 000 ja linnateatrit 83 000 inimest.

• Kõige popim linna üritus on "Valgus kõnnib Kadriorus", mida võib külastada kuni 60 000 inimest.

 

Igale linlasele jätkub üle 200 m2 rohelust

• Tallinn on roheline linn, selle pindalast neljandiku moodustavad pargid, metsad jm rohelised paigad. Iga elaniku kohta on Tallinnas 207 m2 taimedega kaetud maad ja 87,3% elanikest asub roheala 300 m raadiuses elukohast.

• Tallinnas asub 2193,3 hektarit kaitsealasid. Kaitse all on näiteks Pääsküla raba ja linn soovib kaitse alla võtta ka Merimetsa. Paljassaares asuvad Natura 2000 linnukaitseala ja Eestis üha haruldasemaks muutuvad rannaniidud. Linn plaanib neid niite säilimise nimel "hooldama" võtta mitu mägiveist. Samuti algatas linn linna- ja kogukonnaaia projekti, kus linlased saavad soovi korral aedu rajades näpu mullaseks teha.

• Tallinnale kuulub ka eriti rikkaliku loodusega Aegna saar, kus asuvas loodusõppekeskuses linna õpilased loodust tundma õppida saavad.

• Käimas on Kadrioru pargi ümberehitus, eelarves on kirjas veel Priisle pargi rajamine, Piiskopi aia korrastamine, Kopli kalmistupargi korrastamine ning koerte treenimis- ja jalutusväljakute rajamine Lilleküla staadioni juurde ja Merivälja parki.

• Pirita ja Pikakari rand on mitu aastat saanud nende puhtust märkiva sinilipu.

• 44 loodussõbraliku hübriidbussiga kuulub Tallinn kümne hübriidirohkema Euroopa linna hulka. Trolle ja hübriidbusse arvestades liigub iga viies Tallinna linnaliinibuss elektri jõul. Lisaks on Tallinn ainuke pealinn maailmas, kus autodest keskkonnasõbralikum ühistransport on elanikele tasuta.

 

Terviserajad ja tasuta trennid

• Tallinnas on üle 1000 km tänavaid, mis peaaegu kõik on asfalteeritud ja valgustatud.

• Siin asub 45 km terviseradasid ning nende arv ja pikkus kasvavad. Linnaosad korraldavad terviseradade tutvustamiseks pidevalt tasuta spordiüritusi ja kevadest sügiseni kestvaid kepikõnnitrenne.

• Tallinnas on ligi 300 km rattateid. Uute rattateede rajamiseks andis linn tänavu pea kolm miljonit eurot.

• Eelmise aasta seisuga on Tallinnas 266 mänguväljakut.

 

Välismaalastest armastavad Tallinnas elada ja õppida soomlased

• Enamik Tallinnas õppivaid välistudengeid on pärit Soomest (1100), Aasia (600) ja Aafrika (200) riikidest. Loomulikult on ka enamik Tallinnas ööbivaid turiste pärit Soomest.

• Ka siin püsivalt elavate põhjanaabrite arv kasvab iga aastaga ning on jõudnud juba väikese linna elanike arvu ehk peaaegu 3000-ni.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...