TALLINN ROHELISEKS PEALINNAKS: Meie õhk ja joogivesi maailma puhtamate seas

Euroopa komisjonile meeldib, kuidas Tallinn linna planeerides liigset müra keelab ning parkides ja mere ääres rohelisi vaikusesaari loob. "Tallinna tugevused on õhu puhtus, vähene müra ja parkide-haljasalade rohkus," põhjendas abilinnapea Kalle Klandorf, miks Tallinn jõudis Euroopa roheliste pealinnade tiitliheitluses nelja parema hulka.

Pilt: Ilja Matusihis

TALLINN ROHELISEKS PEALINNAKS: Meie õhk ja joogivesi maailma puhtamate seas

Lisa Gabriela Metsala

Euroopa komisjonile meeldib, kuidas Tallinn linna planeerides liigset müra keelab ning parkides ja mere ääres rohelisi vaikusesaari loob. "Tallinna tugevused on õhu puhtus, vähene müra ja parkide-haljasalade rohkus," põhjendas abilinnapea Kalle Klandorf, miks Tallinn jõudis Euroopa roheliste pealinnade tiitliheitluses nelja parema hulka.

Kõrgeid punkte sai Tallinn ka elurikkuse, keskkonnasäästliku majanduskasvu ja juhtimise eest, arenguruumi oleks aga jäätmemajanduses. "Kokkuvõttes läks ikkagi hästi, 18 linna hulgast pääsesime nelja hulgas finaali," lausus Klandorf. "Auhind antakse välja sügisel Lissabonis, enne seda peame ette valmistama esitluse ja presenteerima Tallinna teiste riikide ja teiste linnade ees. Peame ka 2023. aasta võistluseks valmistuma, sest need taotlused tuleb ka sügisel esitada."

Otsused viiakse ka ellu

Auhinda annab välja Euroopa komisjon, mis hindas, et Tallinnal on strateegiline mürakaart ja müra vähendamise tegevuskava. Tallinn jälgib planeeringuid ja ehitusprojekte koostades ja üle vaadates, et linnas liigset müra ei tekiks. Komisjon kiitis, et Tallinn väärtustab nn vaikseid suuri rohelisi alasid, nagu Pääsküla, Merimetsa jt. Samuti, et Tallinn on muutnud mitmed vaiksed alad jalakäijatele ligipääsetavaks. Sellised paigad on nt Rocca al Mare rannapromenaad ning Pae ja Tondiloo park.

Veel hindas komisjon meie puhta veega supelrandu, mis on mitu aastat saanud sinilipu. Tallinn suudab väga hästi nii joogi- kui ka  reovett puhastada, samuti keskkonna jaoks koostatud tegevuskavu ellu viia. Viimasena mainitut kinnitas ka rohelise eluviisi propageerija Marek Strandberg. "Tallinnas tõesti toimub see, mida on otsustatud," rääkis ta. "Kui suudetakse teha jõulisi otsuseid, siis võibki Tallinnast saada täiesti roheline linn."

Tublilt rattateid rajanud

Klandorf rääkis, et võiduvõimaluse suurendamiseks peaks meie tugevuste esitlus olema vähem tagasihoidlik. "Põhjamaad kirjutavad vähem ja teevad rohkem, aga komisjon hindab eelkõige dokumentide pealt, kes on tublim," ütles abilinnapea. "Kindlasti peame esile tooma oma linna tugevusi ja tõestama, et Tallinn on valmis arendama võrdselt kõiki valdkondi."

Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse professor ja jätkusuutliku arengu prorektor Helen Sooväli-Sepping hindas Tallinna kogukonnaaiandust. "Meil on aianduspoed tühjaks ostetud, näpud on meie rahval mullas," rääkis professor. "Rohkem võimalusi linnas ise istutada ja toimetada võimaldab olla rohelisem, tervislikum ja jätkusuutlikum. Sellega on meil võimalus elada veelgi puhtama õhuga Tallinnas."

Veel tunnustas Sooväli-Sepping rattateede rajamist ning projekte, mis soodustavad tervise arengut.

Euroopa rohelise pealinna 2022 tiitlile kandideeris 18 linna, kellest Tallinn, Torino, Dijon ja Grenoble valiti finalistide hulka. Tallinn on ka varem korra rohelise pealinna konkursi finaalis olnud. 2019. aasta tiitli finaalis oli Tallinn viiekesi koos Oslo, Lahti, Genti ja Lissaboniga. Euroopa rohelise pealinna auhinna kohta saab lugeda siit

Neljandik Tallinnast upub rohelusse

• Tallinna pindalast neljandiku moodustavad pargid, metsad jm rohelised paigad. Iga elaniku kohta on Tallinnas 207 m2 taimedega kaetud maad inimese kohta ja 87,3%-l elanikest asub roheala 300 m raadiuses elukohast. Linna unistus on ühendada kõik pargid omavahel nn roheliste koridoridega, kus ühest kohast teise minekuks ei pea taimede vahelt väljumagi. Samuti hoolitseb linn, et peagi saaks mööda katkematut mereäärset promenaadi rattaga ühest linna otsast teise sõita.

• Tallinnas asub 2193,3 hektarit kaitsealasid. Kaitse all on näiteks Pääsküla raba, Paljassaares asuv Natura 2000 linnukaitseala ja Eestis üha haruldasemaks muutuvad rannaniidud, mida hooldavad veised. Hiljuti asusid veised hooldama ka Pirita jões asuvat kõrkjasaart.

• Väga edukalt on käima läinud kogukonnaaia projekt, kus linlased saavad soovi korral aedu rajades näpu mullaseks teha. Huvilisi, kes soovivad ka kortermajade juures nt maitsetaimi ja porgandeid kasvatada, tuleb aina juurde.

• Oma aiad on ka paljudel Tallinna koolidel ja lasteaedadel, kus linnalapsed näitlikult loodust õppida saavad. Tavalised on ka õppekäigud loodusesse. Tallinnale kuulub ka eriti rikkaliku loodusega Aegna saar, kus asuvas loodusõppekeskuses linna õpilased loodust õppimas käivad.

• Pirita ja Pikakari rand on mitu aastat saanud nende puhtust märkiva sinilipu.

• Trolle ja hübriidbusse arvestades liigub iga viies Tallinna linnaliinibuss elektri jõul. Linna ühistranspordifirma TLT soovib aastaks 2035 minna täielikult üle elektritranspordile. Kuni elektritehnoloogia veel areneb ja muutub odavamaks, soovib TLT hankida  järgmise viie aasta jooksul 350 gaasibussi, millest esimesed sada jõuaks Tallinnasse käesoleval aastal. Linna eesmärk on, et aastal 2025 ei kasutataks meie ühistranspordis tilkagi diiselkütust. Lisaks on Tallinn peale Luxembourgi ainuke pealinn maailmas, kus autodest keskkonnasõbralikum ühistransport on elanikele tasuta.

• Tallinnal on valmimas säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise tegevuskava 2030+, mis annab, nõu, kuidas linn saab kliimamuutuse mõjusid vähendada. Selleks soovitab kava nt rohealade hulka veelgi suurendada ja piirata autode kiirust vastavalt liiklusoludele ja ilmale.

• Tallinnal on maailma linnadest üks puhtamaid õhke. Ülipeente osakeste poolest oli mullu avaldatud uuringu järgi puhtam õhk  Euroopa pealinnadest vaid Stockholmis, mujal maailmas Uus-Meremaal Wellingtonis ja Kanadas Ottawas. Viimase 10-15 aasta jooksul on õhk meil pidevalt puhtamaks muutunud, kuid seda ohustab naastrehvidega sõitmine. 

KONKURENDID: Virtuaalne koolitoidu süsteem ja köögiviljapeenrad katustel

• Ajalooline Burgundia pealinn Dijon pühendub jäätmete  vähendamisele, plaanides aastaks 2030 vähendada jäätmeid 30%. Toidukultuuri hindav linn soovib hoida keskkonda ja soosida samas kohalikku majandust, õhutades linnaümbruse talunikke ise linna jaoks toitu, nt viinamarju kasvatama. Nii oleks toit võimalikult kohalik ja sellega tegelemine pakuks kohalikele inimestele tööd. Eesmärgi jaoks osaleb linn projektis Sustainable food 2030 (Jätkusuutlik toit 2030). Linn hoolitseb ka, et võimalikult vähe toitu läheks raisku, selleks on virtuaalne koolitoidu reserveerimise ja tühistamise süsteem. Tähtsal kohal on taaskasutus ja ülejääva toidu annetamine.

• Lõuna-Prantsusmaal asuv Grenoble paistab silma linnaaedade rohkusega. Paljud pargid ja haljasalad jäetakse niitmata, seal õitsevad paljud niidutaimed ning nende vahel elavad loomakesed ja putukad, kes muidu linnas ei elaks.  Linn loob nn öko-naabruskondi, mis eeskujuks tuleviku linnadele. Nt Flauberti naabruskonna majade katustelgi asuvad elanike köögiviljaaiad ning linna üürimajad ehitatakse nii, et võimalikult vähe energiat läheks kaduma. Linn on uhke, et on suutnud vähendada enda tekitatavate kasvuhoonegaaside hulka 2005. aastaga võrreldes 25%. Aastaks 2030 loodab linn seda hulka vähendada juba 50%. Linna heitgaaside reeglid on karmimad kui mujal riigis. Linn on Prantsusmaal esimene, kes tegi kliimaplaani ja plaanib 2030. aastaks ka oma energiakasutust vähendada 40%.

• Kauaaegne Itaalia tööstuslinn Torino on oma trööstitut maastikku järjest rohelisemaks muutnud ning otsib paljudele mahajäetud  tööstushoonetele uut rakendust. Tänaseks on linnas 400 ha rohealasid. Torino soosib linnapõllumajandust ja arvukate parkide ja mänguväljakute loomist. 2011. aastast arendab linn liikuvusplaani, mis ühendab omavahel mugavalt seotud marsruutideks kõndimise, rattaga sõitmise ja ühistranspordi. Linn üritab vähendada õhusaastet, kavatsedes kehtestada autodele saastemaksu.

Laadimine...Laadimine...