Tallinn sunnib hooletuid prügifirmasid trahvi maksma

Tallinnale kuuluv jäätmekeskus määras Eesti Keskkonnateenuste AS-ile 241 prügimahuti põhjuseta tühjendamata jätmise eest 4000-eurose leppetrahvi.

Pilt: Scanpix

Tallinn sunnib hooletuid prügifirmasid trahvi maksma (1)

Kai Maran

Tallinnale kuuluv jäätmekeskus määras Eesti Keskkonnateenuste AS-ile 241 prügimahuti põhjuseta tühjendamata jätmise eest 4000-eurose leppetrahvi.

Kristiine elaniku Kadi Särgava sõnul kipuvad prügikastid just suurte pühade ajal üle ääre ajama. "Meie korteriühistul on leping AS-ga Eesti Keskkonnateenused juba eelmise juhatuse ajast," rääkis Särgava. "Paraku peame eriti pühade ajal prügiuputust taluma. Detsembris, jõulude paiku ajasid üle paberi- ja papimahutid, veebruari lõpus aga olmeprügi mahutid."


Kohustus lepingut täita


Kristiine linnaosas on kuni 1. maini jäätmeveos vaba turg.  "Korteriühistu ja kinnistuomanik valis ise välja talle hinnalt või kvaliteedilt meelepärase jäätmevedaja ja sõlmis temaga lepingu, tegemist on eraõigusliku suhtega," selgitas linnaosavanem Jaanus Riibe. "Viimasel kuul on olnud probleeme peamiselt AS-ga Eesti Keskkonnateenused, nende peale laekus elanikelt ka mitmeid kaebusi. Näiteks ei tühjendatud jäätmemahuteid õigel ajal, need olid täis või ei veetud õigel päeval."


Veebruarist osutab AS Eesti Keskkonnateenused korraldatud jäätmeveona teenuseid Mustamäel, kuid rahul ei olda sealgi. "Minu hinnangul ei saa nad prügiveoga hakkama," ütles Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats. "Mustamäe linnaosavalitsuse telefonid on linlaste kaebustest punased ning see, et tegemist on eraettevõtte tööjõuprobleemiga, neid ei huvita. Ei peagi huvitama, sest prügi peab saama veetud! Mõistagi võin ju Mustamäe linnaosa reservfondist raha leida, et vedamata prügi erakorraliselt minema toimetada, aga kas see ongi lahendus?"


Näiteks 19. märtsil jättis firma tühjendamata 132 ja 20. märtsil 80 segaolmejäätmete mahutit. Samuti jäi 19. märtsil tühjendamata 29 paberi ja kartongi mahutit. "AS Eesti Keskkonnateenused alustasid prügivedu 1. veebruarist Mustamäe 3. ja 4. jäätmeveopiirkonnas, kuid sellest ajast saadik on Tallinna linna asutustesse saadetud rohkelt kaebusi vedamata prügi pärast," kinnitas Tallinna jäätmekeskuse juhataja asendaja Kristjan Mark. "Linnal on kohustus nõuda vedajalt lepingu täitmist."


Kuna ainuüksi 19.-20. märtsini on Eesti Keskkonnateenuste AS jätnud tühjendamata 241 veograafikusse märgitud mahutit, võiks linn ettevõttele 241 mahuti põhjuseta tühjendamata jätmise eest määrata leppetrahvi summas 12 050 eurot ehk 241 x 50 eurot. Linn pidas tellijana siiski mõistlikuks vähendada leppetrahvi summat 4000 euroni. Trahvisumma saadakse kätte tasaarvelduse teel.


Eesti Keskkonnateenuste juhataja Argo Luude põhjendas lohakat tööd töötajate haigusega. "Märts oli meile ajalooline kuu selles mõttes, et firma kolmekümnest autojuhist haigestus kümme," rääkis Luude. "Kui kolmandik olulisest tööjõust peaaegu et ühe nädala jooksul välja langeb, on raske kõigile asendajaid leida ja kiireid ümberkorraldusi teha."


Seni ise klientidega lepinguid sõlminud ja suhtlust pidanud, linna riigihanke võitnud ettevõte pole korraldatud jäätmeveos osalenud. "Veebruaris käivitus meil korraldatud jäätmevedu, mis tähendab, et firma asemel sõlmib klientidega lepingud linna jäätmekeskus, samuti edastab meile marsruudid ja konteinerid, mida me tühjendama peame," rääkis Luude. "Veel jaanuari keskel polnud meile kõiki kliente teada antud, vedu aga pidi algama juba 1. veebruarist. Veebruarikuu läkski selle peale, et kliendid ja konteinerite asukohad üles leida, tühjendussagedused ja logistika paika panna."


Korraldatud vedu toob lahenduse


Margi sõnul on prügiveoauto juhtide leidmine eelkõige ettevõtte juhtimise küsimus. "Samuti ei ole meie jaoks veenev, kui prügifirma osutab ebasobivale veograafikule, sest see graafik on välja töötatud nendega koostöös," ütles Mark.


"Alguse kasvuraskused," nentis Luude kokkuvõtvalt. "Koostöö nõuab mõlemapoolset pingutust ja head tahet. Kui tahame, et kellaosuti, mida inimesed näevad, liiguks õigesti, peab ka karbialune mehhanism õigesti liikuma. Meil on uus tehnika, prügiautod on uued ja oleme leidnud juurde ka autojuhte."


Näiteks peaks Luude sõnul kindlasti lepingusse kirjutama, et jäätmeid saaks vedada pühapäevalgi. "Nädalavahetusel tuleb jäätmeid kuni kaks korda rohkem kui tavalisel nädalapäeval," lausus Luude. "Praegu on tühjendus reedel ja järgmisena esmaspäeval. Nii et inimene võib prügimajja sattudes tõesti imestada – mis sünnib, prügi vedamata, kõik kohad on täis, kastid ajavad üle ääre! Võib-olla tuleks panna pühapäevane veopäev tagasi."


"Igal juhul vabandame Mustamäe elanike ees tõrgete pärast prügiveol ja leiame peatselt toimiva lahenduse kas selle vedaja abil või muul viisil," sõnas Mark.


1. maist algab Kristiineski korraldatud jäätmevedu, mille eest vastutab Tallinna jäätmekeskus. "Loodame, et probleemid leiavad lahenduse ja Kristiines teostatakse jäätmevedu korrektselt," lausus linnaosavanem Riibe.

 

 

 

Laats: Keskkonnateenused ilmselt rahapuuduses küll ei vaevle


"AS Eesti Keskkonnateenused teenis aastatel 2013-2016 üle kahe miljoni puhaskasumit," ütles Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats. "Niisugune firma ei tohiks vaevelda rahapuuduses, et oma töötajate palka mitte tõsta."


"Pidevate probleemide jätkudes ei pruugi ettevõtte käekäik tulevikus enam nii roosiline olla, seega oleks praegu tark investeerida kasumi arvelt tööjõudu," jätkas linnaosavanem.


Keskkonnateenustel on enam kui 100 000 klienti üle Eesti ja firma käitleb 250 000 tonni jäätmeid aastas.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...