Tallinna 21. Koolis algab õppeaasta rekordiga

"Meie koolis on tänavu kogu tema ajaloo rekordarv kooli tulijaid," ütles Tallinna 21. Kooli direktor Meelis Kond küsimuse peale, mille poolest on algav õppeaasta nende koolis eelmistest erinev.

Pilt: Albert Truuväärt
Haridus

Tallinna 21. Koolis algab õppeaasta rekordiga

Toimetaja: Toomas Raag

"Meie koolis on tänavu kogu tema ajaloo rekordarv kooli tulijaid," ütles Tallinna 21. Kooli direktor Meelis Kond küsimuse peale, mille poolest on algav õppeaasta nende koolis eelmistest erinev.

"Eks see ole ka teatud määral väljakutse. Kui rääkida õpilaste koolirõõmust või õnnest, siis see tunne nii õlg-õla kõrval koolis paratamatult kitseneb. Vaba liikumise ruumi jääb vähemaks. Aga oleme varem ilusasti hakkama saanud ja saame ka edaspidi."

Eesti kool on olnud stabiilne

21. Kool on riigi üks edukamaid, kuid rahvusvahelises võrdluses paistab Eesti kooliharidus üldse hästi välja. Kondi hinnangul tuleneb meie koolide hea tase sellest, et nad on õpetamisviiside ja metoodikate valimisel iseseisvad. "Õpetajad saavad teha rahulikult oma tööd," rääkis Kond. "Mõnes riigis on see kõik igasuguste testidega ette ära määratud. Meil on ka õppekavad olnud stabiilsed ja oleme läbi saanud ilma nende pideva uuendamise ja muutmiseta. Kõik on toimunud rahulikku arengut mööda."

Teine tegur, millele põhineb meie koolide hea tase, on Kondi hinnangul meie tublid õpetajad, koolijuhid ja õpilased. "Eesti haridus on maailma üks kvaliteetsemaid," ütles Kond. "Eriti kui vaadata, kui palju kulutatakse hariduse peale ja millised on seejuures tulemused."

Leidub muidugi ka kooliinimesi, kelle arvates tehakse meie koolihariduses igasuguseid muutusi liiga palju. Selle peale ütles Kond, et iga kool saab pakutavaid muutusi filtreerida. "Õppemeetodid arenevad ja võetakse kasutusele uusi tehnoloogilisi vahendeid, kuid need ei too endaga kaasa revolutsioonilisi muutusi," lisas Kond. "On olnud muidugi ka katseid hariduses revolutsioone teha, kui minu arvates on Eesti kool on olnud kokkuvõttes ikkagi stabiilne."

On avaldatud uurimusi selle kohta, et meie kool pakub võrreldes paljude teiste maadega vähem koolirõõmu. Kondi arvates ei pruugi need uurimused aga veel tähendada, et olukord on väga kurb, sest õpilaste vastused olenevad ka küsimustest. "Ega käbi ei kuku kännust kaugele, kui rahulolematus on terves ühiskonnas valdav, ei saa ka lapsed ja noored olla õnnelikumad," selgitas Kond oma mõtet. "Ega kool üksi ei saa teha lapsi õnnelikumaks. Üldse kasutatakse siin sõna "õnn" siin vales tähenduses. Skandinaaviamaades on õnneindeks kõrgem kui meil, aga tegelikult on seal tegemist rohkem heaoluindeksiga."

Vaja on riiklikke meetmeid

Kooli õpetajate leidmine on probleem, millest on viimastel aastatel palju räägitud. Kondi hinnangul on tegemist riigile strateegilise tähtsusega küsimusega, mis vajab kindlasti lahendamist. "Tegemist on väga tähtsa, kuid samas ka väga valulise valdkonnaga," ütles Kond. "Sellise puhul tuleb tarvitusele võtta riiklikke meetmeid. Tuleb rakendada mitmesuguseid stipendiumisüsteeme, tõsta palku jne, et motiveerida pedagooge töötama ja noori seda elukutset valima."

Koolimajad on Tallinnas ja enamasti ka maakondades ilusasti korda tehtud ning õpikeskkond on peaaegu igal pool heal tasemel. Et maakoolid tühjenevad ja linnakoolid kasvavad, ei ole Kondi sõnul haridussüsteemi või kooliprobleem, vaid see peegeldab terves ühiskonnas toimuvaid protsesse. "Ega kõiki maakoole alles jätta ei ole võimalik," tõdes Kond. "Mingi optimaalne suurus peab koolil olema, sest mõne õpilasega kooli ei ole mõistlik pidada. Üks asi on sellise kooli tasuvus, kuid asjal on ka sotsiaalne külg, sest kellega oleks lapsel sellises keskkonnas suhelda."

 

Laadimine...Laadimine...