Tallinna ja Helsingi vahele võiks tulla hoopis ujuv tunnel?

Tunnel hõljuks 40 meetri sügavusel vees ankrutega põhja kinnitatult ja maksaks pea neli korda vähem merepõhja alusest tunnelist.

Tallinna ja Helsingi vahele võiks tulla hoopis ujuv tunnel?

Ott Rammo

Tunnel hõljuks 40 meetri sügavusel vees ankrutega põhja kinnitatult ja maksaks pea neli korda vähem merepõhja alusest tunnelist.

"Põhimõtteliselt jääb kogu kontseptsioon samaks merepõhja aluse tunneliga, aga meie asendaks selle 19 miljardi maksumuse lihtsalt 5 miljardiga," tutvustas ideed Ankurtunnel OÜ juhatuse esimees ja partner Toomas Peterson. Mees selgitas, et idee on ehitada betoonist tunnel, mis hõljub 40 meetrit allpool merepinda ja on ankurdatud merepõhja. See oleks maailmas esimene selline.

"Teadlased on välja arvutanud, et meie tunnelisse mahub kaks rongi, üks ühtepidi ja teine teistpidi sõitma, lisaks on veel innovaatiline võimalus mahutada sinna tulevikus Hyperloop, kui Musk sellega kunagi hakkama saab. Põhimõtteliselt kannatab tunnel kõik need raskused välja."

Tasuvusaeg alla 20 aasta

Ankrutunnel OÜ teine partner Tõnu Ader kinnitas, et torm tunnelit 40 m sügavusel ei häiri, kuid kaldaäärses madalamas vees tuleb tunneli ankurdamisel rakendada täiendavaid meetmeid. Ka ei hakka tunnel tema kinnitusel tormiga kõikuma ega raudtee- ja autoliiklust segama. "Kuna tunnel on sügaval, ei sega see laevaliiklust," täpsustas ta. "Siiski tuleb vahetult tunneli kulgemispiirkonnas seada laevadele ankurdamise ja traalpüügi piiranguid."

"Tegelikult tahaksime me nüüd TTÜ teadlaste käest tellida töö juba täpsemaks arutamiseks," rääkis Peterson. "Emotsionaalselt tundub, et tunnel on ohtlik, sest vee põhjas on ehk mingisugused allveelaevad ja hoovused. Aga tegelikult see nii ei ole. Seal toimib Archimedese üleslükkejõud ja kõik probleemid on lahendatavad. Aga nüüd tahaksime saada sellele TTÜ teadlaste täpsemat hinnangut, teaduslikku põhjendust."

Ader arvas, et idee on täiesti teostatav: "Nüüdisaegsed võimalused betoonkonstruktsiooni elementide tootmiseks teevad suurte ja täpsete raudbetoonelementide hinna majanduslikult tasuvaks." Tema hinnangul on ujuvtunneli eeliseks traditsioonilise ees märgatavalt madalam hind ja rajamise kiirus, seismilistes piirkondades ka vastupidavus maavärinatele.

Ujuvtunneli ehitamise eelistest rääkides selgitas Peterson, et merepõhja aluse tunneli tegemisel peavad "mutid" seal ligikaudu kaks aastat kolme tunnelit uuristama, isegi rohkem. "Aga meil on elegantsem lahendus. Me paneme kõik ühte tunnelisse. Tehas viiakse mere äärde ja spetsiaalse laevaga hakatakse seda järk-järgult merre laskma. See kontseptsioon on ka välja töötatud," rääkis ta. "Üks detail on 20 meetri pikkune ja 10-meetrise läbimõõduga ning see pannakse kokku kümnest osast. Ehk siis tahan rõhutada, et meie asendaksime lihtsalt merepõhja alused tunnelid veealuse ankurtunneliga, muud majanduslikud ja sotsiaalsed aspektid jääksid samaks. Siinkohal võibki öelda, et kui merepõhja alusel tunnelil oma 19 miljardiga on tasuvuse aeg mingi 40 aastat, kusjuures umbes 80% on Euroopa Liidu raha, siis meie tasuvusaeg on alla 20 aasta."

Tunnel on Petersoni sõnul jätk Rail Balticule ja alus kaksiklinna tekkimisele. "Hyperloop’iga võiks näiteks sõita kuue minutiga, või siis rongiga poole tunniga Ülemistest, kus on ka lennujaam, näiteks Vantaasse," selgitas ta. "Hiinlased ajavad siin ka väga aktiivselt oma Siiditee kontseptsiooni, mille üks haru võiks hakata kunagi siitkaudu minema."

Alus kaksiklinnale

Peterson arutles edasi, et kui kliima natuke soojeneb, ei too laevad Hiina või Kagu-Aasia odavat kaupa mitte enam Suessi kanali kaudu, vaid need tuleksid Põhja-Jäämerd pidi Soome sadamasse või Arhangelskisse. "Sealt tulevad kaubad läbi meie tunneli Rail Balticuga Euroopasse. See on asja kaugem mõte," mainis ta.

Võimaliku ujuvtunneli kontseptsiooni rakendamist Tallinna ja Helsingi vahelise püsiühenduse elluviimisel arutas juuni keskel Tallinna linnavolikogu innovatsioonikomisjon. Samuti on projekti arendamiseks loodud firma Ankurtunnel OÜ. "See on mõnes mõttes nagu idufirma. Me peame nüüd kaasama rahalisi vahendeid ja teaduslikku mõtet ning siis tulema sellega välja kuskil poole aasta pärast, et öelda: meil on selline toode ja palun võtke või jätke," ütles Peterson.

Laadimine...Laadimine...