Tallinna Kiirabi väljakutsete arv on kasvanud

"Kiirabi väljakutsete arv kõikidele ühiskonnas toimuvatele muutustele reageeriv ning seetõttu on ka Tallinnas viimastel päevadel koormus natukene kasvanud. Seda on põhjustanud nii laialdasem koroonaviiruse levik kui ka näiteks ilus ilm," ütles Tallinna Kiirabi peaarst Raul Adlas.

Pilt: Albert Truuväärt

Tallinna Kiirabi väljakutsete arv on kasvanud

Toimetaja: Toomas Raag

"Kiirabi väljakutsete arv kõikidele ühiskonnas toimuvatele muutustele reageeriv ning seetõttu on ka Tallinnas viimastel päevadel koormus natukene kasvanud. Seda on põhjustanud nii laialdasem koroonaviiruse levik kui ka näiteks ilus ilm," ütles Tallinna Kiirabi peaarst Raul Adlas.

Tallinna Kiirabi väljakutsete arv on koos koroonaviiruse laialdasema levikuga pisut kasvanud, ehkki kiirabi ise enam koroonateste võtmas ei käi.

"Inimestel on olnud aega rohkem lustida ja vallatleda ning seal tekkinud probleemid on kiirabi patsiendid. Teiseks on eriti väikeste laste seas hakanud juba tekkima sesoonsed ülemiste hingamisteede haigused, kes samuti on nädalavahetustel kiirabi patsiendid," rääkis Adlas ERR-le.

"Kolmas osa on üldine ärev foon ühiskonnas, kus COVID-19 haigus on muutnud inimesed ühiskonnas ärevaks ja kiirabivisiidi põhjuseks võib olla lihtsalt hirm, et äkki on COVID," tõdes ta.

Adlas toonitab, et kiirabi saab aidata ootamatute terviseriketega, näiteks teadvusekaotus, ägedad valud või hingamisraskused. Vaiksemalt kulgevate haiguste puhul saab inimest aidata perearst. Ka koroonaviiruse kahtluste korral on kindlasti vaja võtta ühendust perearstiga ning kiirabi enam üldjuhul koroonaviiruse teste ei tee.

"Kiirabi tegi teste eriolukorra ajal, kui meil oli väga tõsine probleem laborivõimekusega. Praegu ikkagi üldjuhul käib testimine sellisena, et perearst annab saatekirja, labor võtab ühendust, määrab aja ja testide võtjatel on olemas ka väike võimekus teha teste patsienditel, kes ei saa käia või kellel on liikumisraskused. Nendel puhkudel saab eraldi kokku leppida selle laboriga, kes testi teeb," selgitas Adlas.

Tema sõnul kutsutakse kiirabi vahel ka väikese niiöelda koroonapaanika tõttu, kuid see pole ainuke probleem, miks inimesed endale kergekäeliselt kiirabi kutsuvad. Nimelt on kiirabi roll Eestis laiemalt teistsugune kui näiteks arenenud naaberriikides.

"Kiirabi tõesti teeb selliseid visiite, mis ei lõpe ilmtingimata haige haiglasse toomisega ja kus ei leita erakorralist terviseriket. Küll aga on patsiendil üks või teine tervisealane kaebus, millele ta ei ole muude viisidega lahendust leidnud. Me teame kõik, et eriarsti järjekorrad on meil päris pikad, kohe ei saa ka alati perearsti vastuvõtule, mistõttu kiirabile on need ülesandeks pandud, kuna muud tervishoiuteenust parasjagu ei ole," ütles Adlas.

"Tõesti nende inimeste hulk on päris suur. Me arvame, et lausa kolmandik meie patsientidest saaksid oma tervisemurele lahenduse õigemas kohas, näiteks tervisekeskuses või eriarsti juures. Nende inimeste hulk on stabiilselt suur olnud, COVID-iga ta natuke suureneb, aga mitte oluliselt," rääkis ta.

Kiirabi on jätkanud ka peale eriolukorda vastavalt väljakutsele kaitsevarustuse kasutamist. Koroonaviiruse ohu korral riietutakse skafandrisse ning tavapärases praktikas on kaitsekitlid ja kaitsemaskid. Adlas lisas, et kiirabi on seni toimetanud haiglasse 327 koroonahaiget ning seni pole õnneks haigestunud ükski töötaja.

Laadimine...Laadimine...