"Tallinna kodanikud": Tanel Kiik: järgmised kaks nädalat otsustavad koroonaviirusega toimetuleku üle

Perearst Karmen Joller  ütles, et Eesti meditsiinisüsteem on kõrges valmisolekus, sest nii perearstid kui ka eriarstid pingutavad selle nimel.

Tervis Meedia

"Tallinna kodanikud": Tanel Kiik: järgmised kaks nädalat otsustavad koroonaviirusega toimetuleku üle

Õnne Puhk

"Kui meil jagub järgmise kahe nädala jooksul hingamisaparaate ning intensiivravi kohti ja kui uusi ravivajajaid juurde ei tule, siis me suudame olukorraga hakkama saada," ütles sotsiaalminister Tanel Kiik TV3 debatisaates "Tallinna kodanikud".

Saatejuht Mihkel Raud ütles, et viimasel ajal räägitakse nii Eestis kui ka mujal maailmas müstilisest kahest nädalast, mille jooksul meditsiinisüsteem mustema stsenaariumi korral kokku kukub.

"Kui tõsine see kahe nädala tärmin on?" uuris ta.

Kiik ütles, et kõigepealt on peiteperiood, mille jooksul nakkus levib, siis aga toimub kiire nakatunute tõus. "Eestis on samamoodi – intensiivravi vajavate inimeste arv ja haiglate koormus on kasvanud," tõdes ta.

Perearst Karmen Joller  ütles, et Eesti meditsiinisüsteem on kõrges valmisolekus, sest nii perearstid kui ka eriarstid pingutavad selle nimel.

Selle põhjust, miks ühes või teises riigis on läinud nii või teisiti, pole praegu võimalik välja tuua, tõdes ta.

"Praegu on vara hinnanguid anda," ütles "See sõltub paljuski sellest, kuidas inimesed käituvad – kui inimesed pesevad käsi ja hoiavad üksteisest eemale, siis aitab see meil selle kõvera laugema hoida."

Kiik: vinti ei tohi üle keerata

Raud küsis, kas meil poleks põhjust panna terve riik karantiini nagu Saaremaa.

"Kui me vaatame nakatunute osakaalu Saaremaal, siis see on kordades kõrgem kui mujal, samuti Võrumaal – seal me oleme ka rangemaid meetmeid kasutusele võtnud. Üle riigi täiendavate piirangute tegemine on võimalus, aga pigem me jälgime nakatumise trendi," ütles Kiik.

"Olulisem on olemasolevatest piirangutest kinnipidamine, 2 + 2 reeglist kinnipidamine ning võimalikult palju hügieeninõuete järgimine – kui ma olen haige, siis püsin kodus jne," rõhutas ta kollektiivse vastutuse tähtsust.

Kiige sõnul on Eestil olnud võimalus õppida nii teiste riikide plussidest, miinustest kui ka raskematest juhtumitest.

"Lõuna-Euroopas ja Hiinas tulid haigestumised ootamatult. Eesti on natuke kaugemal ja meil on natuke hõredam asustus ja seetõttu on meil olukord parem. Iga otsus tähendab riigile suuri kulusid," selgitas ta.

"Kui me liiga jõuliselt piiranguid võimendame, siis see ei ole ka hea," ütles Kiik. "Oluline on rakendada neid meetmeid mitte liiga hilja, aga mitte keerata ka vinti liiga üle – tuleb jälgida, kuidas kasvab hospitaliseerimiste arv ja kas tekib uute nakatunute arvu langus ning sellest teha oma järeldused. Praegu tundub, et eesti inimesed järgivad piiranguid."

Perearst otsustab läbivaatuse vajaduse

"Kas seda hirmu pole, et inimesele muutub kodusolemine nii painavaks ja stressirohkeks, et ühel hetkel tekib küllastumus ja inimesed ei suhtu valitsuse koduspüsimiste soovitustele nii hästi kui praegu?" uuris Raud. "Me oleme näinud, kuidas osades riikides on olukord läinud hulluks."

"Me ei piira inimeste üksinda liikumise võimalust, ma soovitan järgida vastutustundlikult soovitusi," ütles Kiik.

Joller rõhutas, et kui inimene on haige, siis ta peab püsima kodus.

"Stroomi randa ei maksa küll minna, aga pole üldse paha mõte olla looduses, kuskil, kus pole teisi inimesi," soovitas ta.

Raua küsimusele, kes saavad perearsti juures jutule, vastas ta, et jutule saavad kõik, telefonid on ju olemas. "Vastuvõtule kutsub perearst need, keda ei saa aidata ilma läbivaatuseta," selgitas ta. "Praegu püüame hoida inimesi võimalikult eemal perearstikeskustest, mis võivad olla nakkuste leviku keskused."

 Jolleri sõnul levivad viirused inimeselt inimesele. "See on uus norm, et haigena tööl käimist ei peeta enam kangelasteoks, vaid kuriteoks," ütles ta.

Joller: arst tahab patsiendile parimat

Kommenteerides saates Skype’i teel ühendust võtnud vanaproua juhtumit, kes Põhja-Regionaalhaiglas juba peaaegu voodiga raske klapilõike vajadusega lõikusele sõidutati ja siis öeldi, et operatsioon jääb ära, ütles ta, et arsti otsust tuleb usaldada.

"Arst tahtis parimat ja kui ta sai aru, et ta ei saa pakkuda parimat ravi, siis ta ei taha seda teha. Iga ravimeetod, mida me rakendame, võib tuua kaasa kahju ja me olema harjunud arvestama kasu ja kahju suhet," selgitas ta. "Arst otsustab alati seda, mis on patsiendile kasulik."

"Kui inimese tervis peaks järgmise kuu jooksul halvenema, siis muidugi tehakse see operatsioon praegu ära," ütles ta.

Saatesse helistas ka muusik Beebilõust, kes ütles, et teda ei testitud, kuigi tal olid koroonaviirusega sarnased sümptomid.

Joller kommenteeris, et esiteks tegi valesti sõber, kes maailmas ringi reisinuna sõpra külastas.

Raud uuris, et kui ligi veerandil nakatunutest puuduvad sümptomid ning inimene tunneb ennast suurepäraselt – kas arvestades seda pole masstestimine ikkagi parim lahendus?

"Masstestimine polnud siis põhjendatud," ütles ta. "Test võib olla ka valepositiivne või valenegatiivne ja anda seetõttu vale tulemuse."

"Test ei pane diagnoosi," rõhutas ta. "Praeguse testimise eesmärgiks on leida üles need inimesed, keda me peame eriliselt jälgima."

Raud uuris, kas viirust on võimalik saada natuke rohkem ja natuke vähem.

"Vahetult enne sümptomite teket on viiruskoormus suur ja inimene haigestub. Kui terve inimene satub kokku suure viiruskoormusega inimesega või paljude haigetega, siis tema immuunsüsteem, mis saaks väiksema koormusega hakkama, ei saa sellise koormusega hakkama ning ta haigestub," selgitas Joller.

Erinevad inforuumid

Saate viimases kolmandikus rääkisid värske Lasnamäe linnaosa vanem Vladimir Svet ja Eesti Ekspressi ajakirjanik Holger Roonemaa eesti ja vene kogukondade erinevast inforuumist.

"Riik pingutab ja proovib, aga öelda, et kohalik vene keelt kõnelev inimene saaks riigis toimuvast aru sama hästi kui eestlased, siis siin on veel piisavalt arenguruumi," ütles Svet.

"Ma arvan, et põhiprobleem seisneb selles, et me arvame, et tõlkimisest piisab, aga see on minu arvates ka vene keeles kirjutava ajakirjanduse põhiprobleem. Kui me tahame, et info jõuaks paremini vene inimesteni, tuleb sisu luua nullist sellest keeles, milles ta hakkab seda lugema, arvestades inimese kultuuri ja tausta," selgitas ta.

Roonemaa möönis, et see on nii, kuna eestikeelne ajakirjandus on palju mitmekülgsem, sest seal tegelevad ajakirjanikud ka ajakirjandusega, mitte ainult ei vahenda sõnumit, mis riigilt tuleb.

Svet lisas, et erinevatest inforuumidest hakatakse meil rääkima alles pärast kriise.

"Tallinna kesklinnas ja ka laiemalt Tallinnas me peaksime suhtlema oma elanikega vähemalt kolmes keeles," rõhutas ta. 

Debatisaade "Tallinna kodanikud" on TV3 eetris kolmapäeviti kell 22.30 ja kordus TV6 pühapäeval kell 10.30.

 

 

Laadimine...Laadimine...