TALLINNA KOOLIDESSE 88 UUT TUGISPETSIALISTI: Vanemate töö pärast muretsev laps koolis hästi ei õpi

"Kui laps käitub trotslikult ja ei tee tunnis tööd kaasa, on probleemid mujal. Lapse mureks on siis pigem see, et vanemad oleksid koos ja mõlemad leiaksid tööd, sest see annaks kindluse kogu perele," lausus eripedagoog ja logopeed Eeva Laul. Tallinna koolides hakkab sel aastal töötama veel 88 tugispetsialisti, kes aitavad kas sotsiaalsete probleemidega või õpiraskustes lapsi.

Pilt: Albert Truuväärt
Haridus

TALLINNA KOOLIDESSE 88 UUT TUGISPETSIALISTI: Vanemate töö pärast muretsev laps koolis hästi ei õpi (2)

Kairi Ervald

"Kui laps käitub trotslikult ja ei tee tunnis tööd kaasa, on probleemid mujal. Lapse mureks on siis pigem see, et vanemad oleksid koos ja mõlemad leiaksid tööd, sest see annaks kindluse kogu perele," lausus eripedagoog ja logopeed Eeva Laul. Tallinna koolides hakkab sel aastal töötama veel 88 tugispetsialisti, kes aitavad kas sotsiaalsete probleemidega või õpiraskustes lapsi.

Eripedagoog Laul selgitas, et kui lapsel ei ole peres turvaline, siis on ka koolis hästi õppimisest raske rääkida. "Kui laps muretseb selle pärast, kas vanemad saavad ikka hakkama, või süüdistab ennast vanemate lahutuses, siis mõjutab see lapse õppeedukust," selgitas Laul. "Kui laps käitub trotslikult ja ei tee tunnis tööd kaasa, võivad probleemid olla mujal. Lapse mureks on siis pigem see, et vanemad oleksid ikkagi koos ja mõlemad neist leiaksid tööd, sest see annaks kindluse kogu perele."

Pere vaesus võib samuti mõjutada lapse õpiedukust. "See ilmselt läheb juba ka koolikiusamise valdkonda, aga muidugi on lapsi, kelle vanemad ei saa talle kõike lubada, ja seegi mõjutab lapse hakkamasaamist," nentis Laul. "Minu meelest on siin suur roll klassijuhatajal, kes peab lastele selgitama, millised väärtused on tegelikult olulised."

Laulu sõnul mäletab ta selgelt üht sotsiaalselt vähekindlustatud perest pärit last, kellega oli kogu aeg probleeme ja pahandusi, ette tuli ka vargusi. Praeguseks on aga õpilane tänu õpetajatele ja kooli tugisüsteemi toele täielikult muutunud. "Ma olen teda võimalikult palju julgustanud ja kiitnud, ning praegu võib öelda, et ta on parima käitumise ja õppimisega laps," lisas Laul. Eripedagoog selgitas, et juhtudel, kus lapse õpiraskused on tekkinud perekonna olukorra pärast, on kindlasti kohane ka õpetajal soovitada psühholoogi abi kogu perele. "Kui me pedagoogidena näeme, et lapsel on probleeme ja ta ei tööta tunnis kaasa, saab ta saata psühholoogi või sotsiaalpedagoogi jutule."

Oluline on mõista

Lapsed on logopeedi sõnul oma probleemidest ja muredest rääkides väga erinevad – mõni muutub kinniseks, teine avaneb kiiremini. "Me kõik tahaksime anda endast parima, aga ka vanematel on vahel väga raske oma eluga toime tulla ja siis on laps jäänud tähelepanuta," mainis Laul. "Lapsele on oluline see, et teda märgatakse ja mõistetakse." Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi HEV koordinaatori, tugitöötaja Liis Tisleri sõnul on koolides kindlasti suur vajadus tugispetsialistide järele. "Oleme kolleegidega arutanud, et tegelikult tuleb erivajadustega lapsi juurde ja iga aastaga läheb järjest raskemaks," selgitas Tisler. Kooli saabuvate erivajadustega laste probleemid ulatuvad Tisleri sõnul aga seinast-seina. "Näiteks võib ette tulla juhuseid, kus esimesse klassi tulev laps ei oska lugeda ega tunne tähti. Lugemisoskus ei ole muidugi kohustuslik, kuid sellele lisaks võib lapsel olla veel eri probleeme, mis kõik kokku panevad ta veelgi keerulisemasse olukorda."

Tavaliselt on õpilased, keda tunnis palju korrigeeritakse, vahetunnis kõige lärmakamad.

Tisleri sõnul on nende koolis tavaline probleem ka see, et vene lapsevanemad, kes panevad oma lapsed eesti kooli, ei oska ette näha, et laps ei pruugi esimeses klassis ja ühe aastaga omandada eesti keelt nii, et ta võiks õppetöös teistega võrdselt osaleda. Seda ka vaatamata täiendavale õppele. "Tegelikult peaks ikka juba enne kooli lugemist harjutama ja tähti õppima ning kodus sellega aktiivselt tegelema," mainis ta. "Väga palju leidub ka lapsi, kellel on ATH joontega ehk aktiivsus- ja tähelepanuhäired. Nende laste suurimaks raskuseks ongi see, et nad ei suuda tunnis keskenduda ega paigal püsida. Laste tähelepanu ja püsivust harjutatakse aga pidevalt ja õpetaja korrigeerimise peale paljud sellega lõpuks ka harjuvad. Õpetajad ja nende õpetamise meetod on väga erinevad – mõni on konservatiivsem ja sekkub kohe, kui tundi segatakse, mõni teeb märkuse alles teise või kolmanda korra järel. Tavaliselt on õpilased, keda tunnis palju korrigeeritakse, vahetunnis kõige lärmakamad, ja seetõttu tuleb pedagoogidel siis tegeleda õpilaste turvalisuse tagamisega ja ehk ka suunamisega. Meie koolis on õpilastele loodud palju liikumisvõimalusi, oleme teinud algust ka õuevahetundidega. Seda kõike selleks, et õpilased rohkem liiguks ja oleks tänu sellele tunnis rahulikumad. Et seda kõike läbi viia, on aga vaja täiendavaid inimesi, õpetaja üksi ei jõua ilma ühegi pausita tervet päeva vastu pidada."

Ka 32. keskkooli eripedagoogi ja logopeedi Eeva Laulu sõnul on klassides palju tähelepanuhäiretega lapsi. "Piisab sellest, et keegi midagi teeb või krõbistab, kohe on nende laste tähelepanu häiritud. Tunnis peaks kohal olema ka abiõpetaja, sest erivajadustega lapsi on väga palju. Erivajadustega laps ei ole mitte ühe, vaid pigem kolme lapse eest." Tisler nentis, et erivajadustega õpilasi on mitut tüüpi. Mõnega ei tekigi erilisi probleeme, vahel lihtsalt tuleb neile veidi teistmoodi läheneda. Suuremad probleemid tekivad aga siis, kui õpilaste tasemete vahel on väga suured käärid. "Kui klassis on lapsed, kes oskavad juba suurepäraselt lugeda, ja siis need, kes tähtigi ei tunne, on õpetajal väga keeruline hakkama saada. Sel puhul tuleks kindlasti kaaluda laste arvu vähendamist klassides." Laulu sõnul kuulub tema igapäevatöösse logopeedina eelkõige laste passiivse häälikuaparaadi korrigeerimine, mis on teadaolevalt tänapäeva laste põhiprobleemiks. "Põhiküsimus on diktsioonis ja õ ja ä väljahääldamises," selgitas ta. "Laste kõne areneb välja kõneldes ja ka passiivselt kõnet kuulates. Esmane kõnekeskkond on kodus. Kiire elutempo seab suhtlemisele omad piirid, lapsevanemad räägivad oma lastega üha vähem ning paljudes kodudes on "lapsehoidjateks" nutivahendid. Nii kannatabki laste kõne ja suhtlemisoskused," lisas Laul. "Kui peres omavahel ei suhelda, siis jääb ka lapse kõne vähearenenuks. Logopeedina võin öelda, et kui vanematel on kõneprobleeme, siis on ka lapse kõne ebapuhas."

Terariistad tekitasid õpilases hirmu

Tisler meenutas üht edulugu erivajadustega õpilasest, kellel aidati kooliga kohaneda. "See laps oli läinud neljandast klassist üle viiendasse ehk vahetanud väikese koolimaja suure vastu, ja seal keeldus ta minemast tööõpetuse tundi. Kõik oli talle uus, nii õpetajad kui ka koolimaja. Pealegi oli tema erivajaduseks Aspergeri sündroom, mis on üks autismi vorme. Viiendas klassis peavad lapsed tööõpetuse tunnis hakkama ka terariistadega tegelema, aga see õpilane ei olnud sellega nõus. Hakkasin temaga siis tööõpetuse tundide ajal tegelema ja saavutasin kontakti, kuigi ta väga valis, keda endale ligi lasi. Ta hakkas jälle tunnis käima, kuigi tööõpetuse õpetaja pidi talle mingis osas teistsuguse programmi välja mõtlema, näiteks andis talle hööveldamise asemel joonestamisülesande." Tisleri sõnu pole erivajadustega lastega tegeleva pedagoogi töö kerge, sest kõigele muule lisaks mängivad rolli ka õpetaja isikuomadused – mõistmisoskus, hea suhtlemisoskus ja empaatia. "Selleks peab olema väike diplomaat, ja pedagoog ise peab ka suutma kogu protsessis ellu jääma."

Vaja vaikseid ruume

32. keskkooli direktori Maarja Merigani sõnul on lisaks erivajadustega laste arvu suurenemisele üldse koolis rohkem lapsi, ja see sunnib leidma erilahendusi, alates ruumidest ja õpetajatest. "Tuleb leida ka vastavad tundide ajad, et koolis poleks näiteks liiga palju lärmi," lisas ta.

Erivajadustega laste pedagooge ja tugispetsialiste on Merigani sõnul kooli kindlasti juurde vaja, sest nende töö on väga mahukas. Oluline osa on ka nn järelkontrollil, et saada teada, kas vastuvõetud otsused ka tegelikus elus toimivad. Abiõpetaja kohaloluga klassis on kõik lapsed harjunud, kinnitas Merigan. "Pigem palub abi õpetaja, kui tal tekib raskusi mõne lapsega hakkamasaamisega, sest tegelikult on abiõpetaja olemasolu klassis pigem erand kui tavapärane norm." Laul lisas, et erivajadustega laste arengut peaks kindlasti toetama ka kodu, sest ainult nii on võimalik kiirete tulemusteni jõuda. "Kui koolis nähakse, et lapsel on vaja näiteks logopeedilist abi, siis on oluline, et kodu mõistaks, et seda on vaja lapse arenguks ja see ei võta temalt midagi ära, vaid annab võimalusi juurde," selgitas ta. Kergemate erivajadustega laste erikooli saatmine oleks Tisleri sõnul neile liiga traumeeriv. Loomulikult sõltub kõik aga sellest, kui suur ja milline erivajadus lapsel on ja kas tal on võimalik abiõpetaja abiga hakkama saada ka tavakoolis. "Kui lapse käitumine ohustab teisi või kui ta ei saa üldse tavakoolis hakkama, võiks tal küll olla teistsugune keskkond."

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...