Tallinna linn toetab Kaasani kiriku restaureerimist

2021. aastal saabuva Kaasani kiriku 300. juubeliga seoses alustas Tallinna Jumalaema Sündimise Kogudus juba eelmisel aastal põhjalikku restaureerimist. Sellele eelnes kiriku ehitusajaloo ja kunstimälestiste uurimine, mis jätkub ka järgnevatel aastatel

Pilt: Scanpix

Tallinna linn toetab Kaasani kiriku restaureerimist

2021. aastal saabuva Kaasani kiriku 300. juubeliga seoses alustas Tallinna Jumalaema Sündimise Kogudus juba eelmisel aastal põhjalikku restaureerimist. Sellele eelnes kiriku ehitusajaloo ja kunstimälestiste uurimine, mis jätkub ka järgnevatel aastatel

Eelmisel aastal pöördus Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Tallinna Jumalaema Sündimise (Kaasani) Kogudus Tallinna linnavalitsuse poole palvega toetada kiriku restaureerimist ning käesoleval aastal eraldatakse kirikule sihtotstarbeliselt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti eelarvest toetuseks 50 000 eurot.

Kaasani koguduse preester Victor Melnik ja Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart sõlmivad lepingu juba käesoleval laupäeval, 18. veebruaril, mil kirikus toimub risti paigaldus ja pühitsemine. "Homme sõlmime remonditööde rahastamise lepingu. Kaasani Jumalaema Sünni kirik tähistas eelmisel aastal 295. juubelit ning on Tallinna vanim puidust sakraalehitis, seepärast peab Tallinna linnavalitsus tähtsaks toetada restaureerimistöid," märkis Kõlvart.

Tallinna Kaasani Jumalaema Sünni kirik on püstitatud 1721.aastal, mil Põhjasõda Uusikaupunki rahulepinguga lõppes. Pärimuse järgi pühitseti kirik 21. septembril, Jumalaema Sündimise Pühal, mis andis pühakojale ka nime. Kui Peterburist toodi kirikusse Kaasani Jumalaema ikooni koopia, lisandus kirikule teine nimi — Kaasani kirik. Rajamise järel kasutasid kirikut vene sõjaväelased kuni Esimese maailmasõjani. Pärast sõjaväelaste lahkumist linnast ja Eesti iseseisvumist muutus Kaasani kirik 1919.a lihtrahva kogudusekirikuks.

Kirik pole säilinud algsel kujul. Kõige varasemad kirjalikud allikad remontide ja ümberehituste kohta pärinevad 1835.a. 1859.a toimunud kiriku tehnilise seisundi hindamisel kaaluti koguni selle lammutamist ja asendamist kivikirikuga. 1866.a piirduti siiski ulatuslikuma remondiga, mis lihtsustasid kiriku senist väljanägemist - kellatorn ja selle kiiver ehitati ümber ning pikihoone kaheksatahulise harjatorni bütsantsipärane kuppel redutseeriti matsakamaks sibulkupliks (teistel andmetel ehitati harjatorn ümber alles 1891.a). Kapitaalsete konstruktiivsete muudatustega kaasnes interjööride ümberkujundamine. Kuna kupli konstruktsioon ehitati uus, on tõenäoline, et sellest ajast pärinevad ka rikkalikud lae- ja seinamaalingud. 1866.a telliti kirikule ka uus ikonostaas. Kirikut remonditi veel 1892-1893.a ning on arvatud, et seina- ja laemaalingud võivad pärineda ka sellest ajast. Hilisemal ajal on kirikut vähemal määral ümber ehitatud ja remonditud.

1944. a. märtsipommitamises hävis suur osa Sibulaküla ja Keldrimäe hoonestusest, mille järel koostatud üldplaneering nägi ette piirkonna ulatusliku ümberkujundamise. Vanalinnast lähtuvaid radiaalseid tänavaid tuli täiendada ringteedega (esimene ring vanalinna endise muldkindlustusvööndi välispiiril kulgevatel puiesteedel ning poolringtänav, mis loodi olemasolevate Liivalaia, Kaasani, Paberi, Aspe, Pronksi ning Jõe tänavasihtide maksimaalse ärakasutamisega. Ringtänav ehitati välja alles 1970. aastate keskel seoses XXII olümpiamängude purjeregati toimumisega Tallinnas 1980.a. Selleks lammutati Liivalaia, Kaasani jt tänavate ääres 1974.a kümneid puitmaju ning Kaasani kiriku piirdeaed. Linnapildist kadus Kaasani tänav.
Käesoleval aastal restaureerib kogudus omavahenditest ja Tallinna linna toetusega kiriku tornid ja katuse. Seejärel jätkatakse fassaadide restaureerimist. Alustatud on ka uuringuid kiriku interjööris, mis on aluseks hilisemale restaureerimisele.

Laadimine...Laadimine...