"Insult toob kaasa suured muutused inimese toimetulekus. Enamasti on insuldi saanud inimene ja tema lähedased küsimuse ees, mis nüüd edasi saab ja kuhu abisaamiseks pöörduda," tõdes LTKH insuldiprojekti juht Helin Pevkur.

Insult on peaaju veresoonte raske haigus, mis põhjustab ajukahjustust ja sellest tulenevalt ka halvatust. Kuigi insuldi jaoks on olemas spetsiaalne ravi – mida kiiremini sellega alustada, seda suuremad on võimalused paranemiseks –, on haigusest taastumine siiski pikk ja keeruline teekond.

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) närvihaiguste kliiniku juhataja dr Katrin Gross-Paju selgitas, et insuldi põhjustatud ajukahjustuse tõttu vajab inimene vastavalt sümptomitele ja nende raskusele mitmesugust abi. 

“Esmatähtis on kohe alustada taastusraviga, sest insuldi tagajärjel võib olla tekkinud jäsemete nõrkus või halvatus, samuti kõnehäire. Inimese toimetulekut võivad raskendada ka nägemishäired, põie- ja seedetegevuse häired ning psüühikahäired, mis samuti on sageli insuldi tagajärgedeks. Kuid lisaks raviteenustele vajab insuldist taastuv inimene ka mitmesugust sotsiaalset abi ja tuge toimetulekuks,” märkis ta.

Terviklik raviteekond

Eelmisel aastal kutsus Eesti Haigekassa ellu insuldi juhtprojekti, mille eesmärk on parandada insuldi läbi teinud inimeste elukvaliteeti läbi patsiendi terviklikuma raviteekonna arendamise. LTKH on üks neljast Eesti haiglast, kelle projekti haigekassa rahastab. 

LTKH projektiga “Katkematu raviteekonna loomine insuldi läbi teinud inimestele” pakutakse patsiendi vajadustest lähtuvat terviklikku raviteekonda, kus toetav roll on insuldikoordinaatoril. Sellega seoses on haigla kaasanud projekti ka viis Tallinna linnaosa.

“Insult toob kaasa suured muutused inimese toimetulekus. Enamasti on insuldi saanud inimene ja tema lähedased küsimuse ees, mis nüüd edasi saab ja kuhu abisaamiseks pöörduda. Seades esikohale insuldist taastuva inimese vajadused, pidasime oluliseks kohe raviteekonna alguses kaasata igale patsiendile toeks insuldikoordinaatori, kelleks on vastavalt patsiendi elukohale tema linnaosa sotsiaaltöötaja,” rääkis Pevkur.

Insuldikoordinaator on osa insuldimeeskonnast. Ta teab, millised on insuldi läbi teinud inimese meditsiinilised vajadused, ning samas on tal teadmised vajalike sotsiaalteenuste kohta. Olles linnaosa sotsiaalhoolekande osakonna töötaja, planeerib ta sotsiaalhoolekandega seotud abi ning nõustab ja suunab nii patsienti kui ka tema lähedasi.

Võtmesõna: ennetamine

Insuldimeeskonda kaasatakse ka patsiendi perearst ja pereõde, kelle jälgimisele haiglaravilt koju naasnud patsient jääb. Perearstiga lepitakse varakult kokku visiit ühe kuu möödudes, et kontrollida tähtsamaid tervisenäitajaid ja anda täiendavaid soovitusi.

Kord juba insuldi saanud inimest võib haigus uuesti tabada, mistõttu peab olema teadlik korduvinsuldi riskidest ja sellest, kuidas uut haigestumist ennetada. Mitmed riskitegurid on seotud elustiiliga ja need on lihtsasti muudetavad. Insuldi peamisteks riskiteguriteks on suitsetamine, alkoholi liigtarbimine, ülekaal, vähene füüsiline aktiivsus, kõrge vererõhk, suhkruhaigus ehk diabeet, südame rütmihäired ja kõrge kolesteroolitase veres. Kahjulikest pahedest loobudes ja tervisenäitajad kontrolli alla saades väheneb insulti haigestumise riski oluliselt.

LTKH projektis on koostööpartneriteks Põhja-Tallinna, Kristiine, Mustamäe, Haabersti ja Nõmme linnaosad. Projekt kestab kuni 2021. aasta lõpuni ja projekti toetab Eesti Haigekassa.