Tallinna linnavolinik: automaks tõstab inimeste elukallidust

"Automaks ei lahenda mitte ühtegi probleemi, vaid tekitab lihtsalt elukallidust juurde, ajab inimesi närvi ja sellest ei ole jalakäijal lõpuks ikkagi mingit kasu," sõnas Tallinna linnavolikogu liige (EKRE) Wesse Allik.

Pilt: Mats Õun

Tallinna linnavolinik: automaks tõstab inimeste elukallidust (2)

Õnne Puhk

"Automaks lisab juurde vaid inimeste elukallidusse – suur osa inimesi, kes Tallinnas autodega käivad, ei ela ju Tallinnas. See paneb inimesi end lihtsalt Tallinnast välja kirjutama, kui ta on märgatav maks – kui ta ei ole märgatav, siis tekib küsimus, milleks see bürokraatia sinna juurde tekitada, kui sellest mingit tulu ei saa," ütles Tallinna linnavolikogu liige (EKRE) Wesse Allik.

Sotsiaaldemokraatide Tallinna piirkonna esimees ja Riigikogu liige Raimond Kaljulaid kirjutas oma blogis, et korralike kõnni- ja jalgrattateede ehitamist pealinna saaks muu hulgas rahastada automaksu, täpsemalt teekasutusmaksu kehtestamisega – kusjuures nii, et automatiseeritud süsteem võimaldaks tasuda ainult siis, kui ta reaalselt autot kasutab.

"Igapäevase autokasutaja jaoks oleks igakuine suurim võimalik kulu suurusjärgus 8–9 eurot kuus. See ei ole kindlasti ühelegi autoomanikule ülejõu käiv kohustus, kuid nii saab linn aastas juurde suurusjärgus 20 miljonit eurot, mille eest luua tõeliselt kaasaegne ja ohutu linnaruum kõigile liiklejatele," kirjutas ta.

Kaljulaid pakkus välja ka üleriigilise (luksus)automaksu kehtestamist, millest laekuvad vahendid suunataks kohalikele omavalitsustele, tingimusega, et seda saab kasutada vaid jala, ühistranspordiga või jalgrattaga liiklemist soodustavatesse lahendustesse.  

Strandberg: Eestis on üleriiklikku automaksu kehtestada raske

Tallinna Energiaagentuuri ekspert Marek Strandberg ütles, et automaksu – nii Tallinna keskse teekasutusmaksu kui ka üleriigilise automaksu – suund on õige, aga probleemid on nüanssides. "Selle maksu mõte on pigem selles, et maksustama peaks kõikide sisepõlemismootoritega autosid, millega tekiks surve kasutusele võtta kas jalgrattaid, elektrisõidukeid või ka vesinikusõidukeid," sõnas ta. "Näiteks Norras on kujunenud niimoodi, et tänu riiklikule automaksule on inimesed soetanud endale väga palju elektrisõidukeid ja kasutavad taastuvenergia komplekse," lisas ta.

Strandberg ütles, et Eestis on üleriiklikku automaksu kehtestada väga raske, sest väljaspool rikkamaid linnu, kelle hulka Tallinn kuulub, elavad inimesed hoopis teistmoodi ja nende jaoks on meie mõistes raiskav sõiduk tegelikult möödapääsmatu vahend selleks, et maal elus püsida. "Nii et see on ikkagi linnade eriõigus, mida nad saaksid kasutada ja argumenteerida just nimelt selle jaoks, et linnakeskkond puhtamaks muuta," sõnas ta.

"Kuidas neid makse kasutada – sellega on keeruline, sellepärast, et riik on olnud väga kiivas andmaks omavalitsustele maksustamisõigust – omavalitsuste õigus makse ja maksuerisusi kehtestada on väga väike," lisas ta.

"Autokasutustasu, mille aluseks on auto nn saastamise määr, võiks kuuluda küll omavalitsuse maksude hulka ja me linnas kindlasti saaksime seda rakendada, ja loomulikult maksuraha, mis sealt laekub ja see peaks minema selleks, et linnatraspordikorraldust ümber kujundada," ütles ta.

Peamine küsimus automaksu kehtestamisel on selles, kuidas saab riigiga asju ajada, möönis ta. "Sellepärast, et riigi tasemel peab muutuma kohaliku omavalitsuse korralduse seadus seadus, mis peab andma kohalikule omavalitsusele sellistel alustel õiguse maksu kehtestada," ütles ta.

"Täna seda maksu omavalitsus kehtestada ei saa ja kui selle maksu kehtestab riik, siis omavalitsuse asi on vastutada oma teede eest ja riigi poolt kehtestatud maksu korral omavalitsuse kassasse sealt ju mitte midagi ei jõua," selgitas ta.

"Hea idee ja suund täiesti õige, aga lihtsalt nagu ikka – kõikvõimalike probleemide lahendamise juures kõige olulisemaks muutuvad pisiasjad – ja pisiasjad peavad olema väga detailselt läbi mõeldud. See on kohaliku omavalitsuse ja riigi suhte küsimus," ütles ta, et siin taga on palju maksupoliitilisi küsimusi.

Allik: automaksu kehtestamine on lihtsalt ühest taskust teise tõstmine

Tallinna linnavolikogu liige (EKRE) Wesse Allik ütles, et selliste maksude juures nagu automaks on kõige suurem probleem see, et need ei lähe sihtotstarbeliseks kasutamiseks.

"Automaks lisab juurde vaid inimeste elukallidusse – suur osa inimesi, kes Tallinnas autodega käivad, ei ela ju Tallinnas. See paneb inimesi end lihtsalt Tallinnast välja kirjutama, kui ta on märgatav maks – kui ta ei ole märgatav, siis tekib küsimus, milleks see bürokraatia sinna juurde tekitada, kui sellest mingit tulu ei saa," ütles ta.

Allik kommenteeris, et Kaljulaidi viidatud automatiseerimine läheks liiga kulukaks ja selleks, et seda kontrollida, tuleks täiesti uusi infrastruktuure ehitada ja mingid omad süsteemid luua. "Enne, kui seda maksu hakata koguma, võib juhtuda nii, et me kulutame selle peale miljoneid," ütles ta.

"Küsimus on selles, et üldise automaksu kehtestamine – see on selline ühest taskust teise tõstmine. Suur osa linnaliiklusest ei ole ju erasõidukid, vaid need on ka töösõidud, kaubavedu jne. Ja kui sul läheb auto kasutamine kallimaks, siis see kulu kirjutatakse ju teenuste arvetele juurde, mille tõttu omakorda – kui asjad lähevad kallimaks, tuleb kuidagi teisiti inimesi aidata," ütles ta, et majanduses on kõik seotud.

"Suuremas pildis ei ole niimoodi võimalik mingit probleemi lahendada – automaksud, mis on Euroopas tavaliselt tehtud, on kehtestatud luksussõidukitele – või kui on teemaksud, siis on mõeldud kiirtee kasutamiseks, aga mitte linnatänavatel, kus on tasuline parkimine vmt," sõnas ta.

Suurimad probleemid on Kalamajas

"Maksustamine peaks suunama mingi probleemi lahendust," möönis ka Allik. "Aga Tallinna tänavate probleeme on väga raske ka lisarahastusega lahendada, meil ei ole siin Peterburi, kus on 12–14-realised teed," sõnas ta. "Suurimad probleemid Tallinnas on Kalamajas, kus oleks võimalik lahendada probleeme kas tõesti allmaaliiklusega või siis hakata maju maha tõmbama," kommenteeris ta, et lahendus peab olema mujal.

"Automaks ei lahenda mitte ühtegi probleemi, vaid tekitab lihtsalt elukallidust juurde, ajab inimesi närvi ja sellest ei ole jalakäijal lõpuks ikkagi mingit kasu," sõnas ta.

Allik ütles, et ka riigi tasandil näiteks ebaökonoomsete sõidukite maksustamisega on samamoodi. "Kui inimesel läheb auto kallimaks, siis tahab ta rohkem palka saada või kui ta on ettevõtja, siis oma teenust kallimalt müüa – majanduses on kõik ju omavahel seotud," ütles ta, et lõpuks peab ikkagi terve riik selle kinni maksma.

"Minul puudub sellistesse asjadesse usk – sest niipalju, kui ma olen uurinud, siis automaksud jm ei ole mitte kusagil hästi töötanud, näiteks Turu linnas on üritatud autosid linnapildist välja saada, aga see on viinud selleni, et kesklinn on tühi," tõi ta näiteks. 

"Kui praegu on nii, et kesklinnas on meil kõik asjad käe-jala juures, siis seal on need koondunud linnast väljapoole ja kui inimene peab nüüd sõitma 10–15 km, viib see omakorda hoopis suurema raiskamiseni," ütles ta, et linnad on ajalooliselt välja kujunenud ikkagi teatud loogika järgi, milleks on praktilised ja head põhjused.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...