Tallinna noorim koolijuht: kes maksab meie maksud?

"Õpetajate galal tänas haridusminister Jürgen Ligi õpetajaid heategevuse eest. Eesti õpetajad teevadki heategevust, aga kes maksab meie maksud? Eks ikka meie ise. Aus palk õpetajale oleks vähemalt 1500 eurot kätte. Räägime maailmale, et Eesti on edukas riik ja siin on haritud inimesed, aga isegi kriisis vaevlevas Kreekas on õpetajate palk suurem kui meil," ütles Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi direktor Robert Ossipov.

Pilt: Albert Truuväärt
Haridus

Tallinna noorim koolijuht: kes maksab meie maksud? (4)

Ragne Jõerand

"Õpetajate galal tänas haridusminister Jürgen Ligi õpetajaid heategevuse eest. Eesti õpetajad teevadki heategevust, aga kes maksab meie maksud? Eks ikka meie ise. Aus palk õpetajale oleks vähemalt 1500 eurot kätte. Räägime maailmale, et Eesti on edukas riik ja siin on haritud inimesed, aga isegi kriisis vaevlevas Kreekas on õpetajate palk suurem kui meil," ütles Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi direktor Robert Ossipov.

Tallinna linnavolikogu esimees Kalev Kallo tunnistas Mustpeade majas meie linna parimaid õpetajaid ja koolijuhte. Traditsioonilise naispere seas hakkas silma ka paar meespedagoogi. Lisaks legendaarsele Prantsuse Lütseumi direktor Lauri Leesile oli üks neist Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi direktor Robert Ossipov.

"Mina olen koolijuht juba teist aastat. Kui ise oled noor ja hakkaja, siis on kõik võimalik. Ma alustasin oma karjääri 21-aastaselt, kui läksin kooli ajalooõpetajana tööle. Olin siis just lõpetanud Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi ja 2008. aastal läksin samasse magistrantuuri ajaloo-ja ühiskonnaõpetaja erialale," ütles Ossipov.

Mees koolis on omaette missioon

Kuidas aga sai nii noorest mehest koolijuht?

"Koolis nähti minus perspektiivi ja saadeti juhtimiskoolitusele. Ülikooli kõrvalt oli tegelikult hea ka koolis praktikal käia. Mulle koolis meeldis,  sest sain samal ajal midagi teistele anda ja ise juurde õppida. Õpetaja töö sobis mulle ja ma jäin paigale. Mul ei tekkinud muid ahvatlusi," ütles Ossipov.

Ossipov leiab, et mehena koolis töötamine on nagu omamoodi missioon. "See on suur väljakutse - justkui missioon ja eeskuju teistele. Mul on hea meel, et mind valiti 13 kandidaadi hulgast koolijuhiks, sest meie koolid vajavad uut verd ja värskust. Kuna juhtimis- ja õpetamisstiilid on ajaga palju muutunud, peame me aktsepteerima noori, et edasi minna," leidis Ossipov.

Noore koolijuhina on Täiskasvanute Gümnaasiumi direktor sageli noorem kui tema õpilased.

"Kuna meil on täiskasvanute gümnaasium, siis enamik on minust vanemad. Meil on traditsiooniline keskkond, kus õnneks on õpilased ja õpetajad minu kui noore direktori omaks võtnud. Lisaks annan ma ka veel kolmele klassile ajalugu ja olen seega õppuritega tihedas kontaktis," ütles Ossipov.

Ei poolda õpetajate ametijärkude kaotamist

Nüüdsest pole Eesti koolides enam metoodikuid ega vanemõpetajaid. Staažikad pedagoogid, kes on kirjutanud õpikuid ja oma elu ja hinge koolile andnud, ei saa uue seaduse järgi enam rohkem tasustatud kui nende verinoored ülikoolist tulevad kolleegid.

"Ma kohe kindlasti ei poolda seda, et õpetajate ametijärgud on kadunud. Paljudes koolides püütakse siiski leida ise raha, et metoodikutele kõrgemalt palka maksta. Ametijärgud toimisid kui motivatsioonisüsteem, aga nüüd on nii, et ka see, kes on teinud palju metodoodilist materjali, on sama palgarahapulga peal kui noor, kes tuleb alles kooli. Ametijärgud aitasid motivatsioonisüsteemi hoida ja sa said kuhugi hüpata. Nüüd see, kes tahab, see teeb ja kes ei taha, see ei tee midagi rohkemat," rääkis Ossipov. 

18images

4 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...