Tallinna Ülikooli lektor: õpilane ei tohiks koolis mõelda, kuidas sealt pääseda

"Vahest on revolutsioon see, et õpetaja paneb dataprojektori kinni ja võtab kätte hoopiski kriidi," ütles Tallinna Ülikooli lektor ja õpetajate õpetaja Priit Kruus. Kruusi sõnul peaks tegelema tuleviku hariduses sellega, et õpilasel oleks hea koolis käia ja ta ei mõtleks koolis olles pidevalt sellele, et millal ma siit ära saaksin.

Pilt: Scanpix
Haridus

Tallinna Ülikooli lektor: õpilane ei tohiks koolis mõelda, kuidas sealt pääseda

"Vahest on revolutsioon see, et õpetaja paneb dataprojektori kinni ja võtab kätte hoopiski kriidi," ütles Tallinna Ülikooli lektor ja õpetajate õpetaja Priit Kruus. Kruusi sõnul peaks tegelema tuleviku hariduses sellega, et õpilasel oleks hea koolis käia ja ta ei mõtleks koolis olles pidevalt sellele, et millal ma siit ära saaksin.

Tuleviku kooli ja õppemetoodika haridusdebatis Tallinn Music Weekil arutleti tuleviku hariduse visiooni üle.    
 
Tallinna Ülikooli lektori Priit Kruusi sõnul polegi Eesti hariduses revolutsiooni vaja, sest juba praegu töötab meie haridussüsteem koos mõningate täiendustega piisavalt hästi. "Mõnikord on haridusrevolutsioon see, et revolutsiooni ei tule," ütles Kruus. "Tihti räägitakse koolis õigustest, aga ei mõelda sellele, et hästi ja koostööd tegeva klassiga ei saa ka õpetaja väga kaua halba tööd teha."
 
Kruusi sõnul peaks ka kooli kogukondlik kultuur arenema, kus noor õpetaja ei saaks võtta üle vanema õpetaja töökultuuri. "Seda ei saa paunaga ülikoolist noorele õpetajale kaasa anda," ütles Kruus.
 
Õpetajate Liidu juhatuse liikme Astrid Sildniku sõnul peaks kindlasti koolikeskkonda ja usaldust parandama see, et õpetajad saavad usaldada juhtkonda ja vastupidi. "Vältima peaks sellist mudasõda, kus hakatakse õpetajatelt koguma allkirju ühe või teise inimese vastu," lisas Sildnik.
 
Koolikius kui paratamatus
 
Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse aseesimehe Marcus Ehasoo sõnul on üha enam saamas tavapäraseks, et ei õpilastel ega õpetajatel ole soovi koolis käia. Ka koolikiusamist on tema sõnul iga teine õpilane kogenud.
 
Sildniku sõnul ei kiusata aga ainult koolis, vaid kogu ühiskonnas. "Kui vaatame näiteks ka seda, mis toimub „Foorumi“ saates, siis seda ei ole harjutud nimetama ajakirjanduslikuks kiusamiseks,” sõnas Sildnik ja lisas, et õpilased väljendavad tihiti koolis seda, mida nad iga päev kogevad.
 
"Kui õpilased mängivad sõjamängude videoid kaks tundi päevas, siis me ei saa eeldada, et kui nad tulevad kooli, on nad paid," selgitas Sildnik.
 
"Mulle on juuni kuus helistanud üks õpilane, kes ütles mulle, et ta ei taha enam elada, sest tema maailm on ära varastatud. Hiljem selgus, et tal oli virtuaalmängus maailm ära varastatud. Mulle oli suureks šokiks seda kuulda ja lapsel oli tõesti eluisu otsas," kirjeldas Sildnik.
 
Ka Kruusi sõnul ei peaks koolikiusamist siduma otseselt kooliga, sest selle teema toovad kooli õpilased, kellel on väga erinev taust ja mõnikord ka meditsiinilised probleemid.
 
"Tohutult lihtne on tänapäeval purustada ühe inimese fassaad," ütles Kruus ja lisas, et nutiajastul tehakse duširuumis kellestki pilt ja pannakse see internetti ülesse, mis teeb kohutavalt haiget ja jääb sinna igavesti.
 
Kruusi sõnul saab iga lapsevanem heal juhul ise "vatikihti" lapse ja enda vahel luua, kas ühiste tegevuste või vestlustega.
 
Haridussüsteem toodab kapsaid
 
Ehasoo sõnul süüdistavad aga ettevõtjad tihti koole ja haridussüsteemi selles, et ette ei valmistata inimesi, kes suudaksid mõelda ja hakkama saada tuleviku tööturul.
 
Ei saa koolisüsteemi ega õpetajaid süüdistada selles, kui õpilasel ei ole tulevikuks visiooni, leidis Kuuseväli. "Koolis me ju tihti täidamegi käsku, aga kui korraga öeldakse, et kasutage nüüd oma loovust, siis on palju olnud juhuseid, kus keegi ei oska midagi ülesandega peale hakata."
 
Laadimine...Laadimine...