Tallinna Marstalli-nimelises tööhoovis valmisid nii kauni kõlaga kirikukellad kui Punane Lõvi ja Kibe Surm.

Linnamuuseum esitleb Tallinna päeval Taani kuninga aias linna vanima suurtüki Punane Lõvi koopiat, mis jääbki edaspidi aeda kaunistama. Punane Lõvi valmis Tallinna ühes vanimas tööstuspiirkonnas, tööhoovis, mida saksa keeles nimetati Marstall.

Tööhoov asus aastast 1362 Rüütli tänaval ja püsis sellel kohal XIX  sajandini. Aadressil Rüütli 4/6 paiknesid kõrvuti sepikoda ja  valukoda ning veidi eemal, Rüütli 10, ka linna vana arsenal. Kogu territoorium oli võrdlemisi suur ja ulatus tänavast kuni linnamüürini, võttes enda alla ka praeguse Taani kuninga aia piirkonna. Suurtükkide valutöid tehti tööhoovis ilmselt XV sajandi esimesest veerandist, siinsamas valati ka kirikukelli. Andmeid valutööde kohta on 1413. aastast alates.

Igal kahuril oma nimi

Vana arsenal – relvakoda – oli alates XVI sajandi teisest veerandist kasutusel peamiselt kohapeal valatud suurtükkide viimistluspaigana, uus arsenal paigutati suletud dominiiklaste kloostrisse.

Kelladest valas 1433. aastal meister Merten Seiferti Tallinna valukojas Pühavaimu kiriku kella, mis paraku meie ajal kahjuks tulekahjus hävis. Meister Tyle Klötbrade on siin 1515. aastaks valanud Turu toomkirikule kolm kella, 1519. valas meister Henrek kella Oleviste kirikule ja 1586 meister Hinrik Hartmann valukojas kella Tallinna raekojale.

Kort Hartmann valas pika rauaga kaugelaskekahuri Punane Lõvi tööhoovis 1559. aastal. Suurtüki kaliiber on 94 mm, raua pikkus 423 cm ja kaal 1566 kg. Relv kuulub kahurite hulka, mille 16. sajandi tüübinimetuseks oli madu. Suurtüki raual näeme alamsaksa keeles teksti, mis eesti keelde tõlgituna kõlab nii: “Mind nimetatakse Punaseks Lõviks, raudse kuuliga tulistan ma vaenlast. Valatud 1559”. Näeme veel meistrimärki KH ja Tallinna mõlemat vappi, rauda kaunistavad renessanslikud palmettornamendid ja profileeringud. Rauasuue on samuti profileeringutega, tugevasti pasunakujuline.

Ajavahemikus 1515 kuni 1543 valati tööhoovis 72 suurtükki, neist vähemalt seitse valmistas aastatel 1541-1543 Braunschweigist tulnud meister Cordt Mente. Tuntuim kohalik meister Kort Hartmann valas siin Liivi sõja ajal aastatel 1559-1570 vähemalt 28 suurtükki. 1570. aastal tegutses Hartmanni juhtimise all valamistöödel koguni seitse selli. Kaks tema valatud suurtükki on säilinud tänaseni – 1559 valatud Punane Lõvi ja 1560 valatud Kibe Surm.

Viimane töö oli Oleviste kellad

Kort Hartmanni surma järel jätkas Tallinnas suurtükkide valamisega tema poeg Hinrik Hartmann. Kolmas säilinud Tallinna tööhoovi valukojas tehtud relv on 1559. aastal Lüübekist Tallinna tulnud meistri Karsten Middeldorpi valatud suurtükk Lõvi. Lisaks on alles jäänud veel Middeldorpi samal aastal valatud kergesuurtükk ehk falkonett Liivimaa ordumeistrile – ilmselt on ka see relv Tallinnas valminud. Kokku on Liivi sõja ajal tööhoovis valatud vähemalt 231 suurtükki. Koos varem valatutega ulatus 16. sajandil siin tehtud suurtükkide hulk kaugelt üle kolmesaja.

17. sajandil tööhoovis relvade valmistamine vähenes ja lõpuks hääbus. 1800. aastal Tallinna arsenal likvideeriti ja seal olnud vanad suurtükid toimetati St. Peterburgi, kus Punane Lõvi ja teised Tallinna suurtükid on praegugi. Tallinna kultuuriameti ja linnamuuseumi tellimusel ning Peterburi suurtükiväe ajaloo muuseumi abiga valas suurtüki täpse koopia pronksist originaalilt võetud vormi järgi Bruno Kadak, uue lafeti valmistas Raivo Paju.

Valukoja üheks viimaseks tööks oli 1846. aastal Oleviste kiriku kellade ümbervalamine. 1871. aastal valukoda likvideeriti.

Ando Pajus räägib Marstallist oma neljapäevases loengus

• 17. mail kell 17.30 algab Neitsitornis viimane loeng sarjast “Marstalli mäe saladused”, kus linnamuuseumi teadur ja relvakogu hoidja Ando Pajus kõneleb Tallinna kuulsatest suurtükkidest ja suurtükivalajatest. Taani kuninga aias saab  vaadelda ka sinna toodud koopiat Kort Hartmanni valatud suurtükist Punane Lõvi.

• Loengus kõneleb Pajus ka tulirelvade rollist lahinguväljal nimetatud ajastul ja selgitab, kuidas käis suurtükkide valamine, millised nägid suurtükid välja ning kuidas neid kasutati lahingus.

• Loengu pääse maksab 3 eurot, registreerumine neitsitorn@linnamuuseum.ee või teisipäevast tel 601 2751.

Punane Lõvi saabub aupaugu saatel Tallinna päevaks koju tagasi

Taani kuninga aias saab vaadata 16. sajandi võitlust, proovida sepa käe all metallitööd ja valada tinakuule, õpetatakse ka köiepunumist ning meremehe- ja suurtükivedajate sõlmi.

Tallinna päeval, 15. mail kutsub linnamuuseum kõiki kella 17-20 Taani kuninga aeda – ajarännakule aastasse 1559. Tööhoovi mäel kõlavad kahuripaugud Tallinna ja tema meistrite auks.

Kell 17 juhatab heerold Tõnu Pedaru sisse ajarännaku. Suurtükitorni kapten Toomas Abiline annab ülevaate sündmuse ajaloolisest taustast. Muuseum elustab selleks päevaks Liivi sõja aegsed sündmused linnamüürist algavas Taani kuninga aias, kus asus tollase Tallinna tähtsaim tootmiskompleks ja arsenal Marstall. Enne suurtüki pidulikku tuleandmist selgitab 16. sajandil Punase Lõvi valmistanud Kort Hartmann ajaloolase Ando Pajuse suu läbi, kuidas see siinsamas tööhoovis valmistati. Kella 20-ni saab Taani kuninga aias sepa käe all proovida metallitööd ja valada tinakuule, õppida köiepunumist ning meremehe- ja suurtükivedajate sõlmi. Mängitakse mänge, kõlab muusika, kaupmeestelt saab osta sööki-jooki.

Kella 17-18 ja 18-18.45 saab vaadata sõjasulaste treeningut 16. sajandi stiilis. Asjatundjad tutvustavad sõjavarustust, taaskehastamisklubi Lonkava Hundi koda etendab võitlust ja näitlikku treeningut ajastule vastavate relvadega.

Kell 19 algab pidulik suurtükkide esitlus, kus avapaugu teeb esmalt Tallinna vanima suurtüki Punane Lõvi koopia.

Seejärel räägib Kort Hartmann alias Ando Pajus suurtüki Punane Lõvi koopiast, näitab selle puhastamist ja laadimiseks ettevalmistamist ja siis toimubki lask. Üritusele saab registreeruda aadressil https://www.facebook.com/events/616224428730861/