Tallinna veespetsialist: kanalisatsioonirestist alla visatud suitsukoni leiab tee merre

„Iga inimene saaks mere puhtuse nimel natuke teha, kui ta kasutaks korduvkasutusega mitteplastist kotte, toidunõusid ja ei risustaks keskkonda olmeprügiga,“ ütles Tallinna Keskkonnaameti veekaitse juhtivspetsialist Silver Riige.

Pilt: Mats Õun
Keskkond

Tallinna veespetsialist: kanalisatsioonirestist alla visatud suitsukoni leiab tee merre (1)

Vesta Reest

„Iga inimene saaks mere puhtuse nimel natuke teha, kui ta kasutaks korduvkasutusega mitteplastist kotte, toidunõusid ja ei risustaks keskkonda olmeprügiga,“ ütles Tallinna Keskkonnaameti veekaitse juhtivspetsialist Silver Riige.

Millised on praegusel hetkel Läänemere ja ka puhta vee seisukohast üldiselt suurimad probleemid?

Läänemere näol on tegemist sisemerega, mis on ookeaniga ühendatud ainult kitsa Taani väina kaudu, s.t et veevahetus maailmamerega on väga vähene. Läänemere vesi on toitaineterikas ja ei ole hea kvaliteediga. Reoained ja prügi, mis satuvad kallastelt otse või vooluveekogude kaudu merre, jäävad siia püsima.

Mida iga inimene teha saaks, et meie meri oleks parema tervise juures?

Üksikindiviidi tasemel saab mere puhtuse kaitseks ära teha, kui me kaitseks rohkem keskkonda ja vähem prügistaks. Mereprügi analüüsides selgus, et kõige suuremaks jäätmete liigiks on plast – igasugused plastpakendid, ehitusmaterjalid, ühekordsed toidunõud, suitsukonid jne. Seega, iga inimene saaks mere puhtuse nimel ära teha, kui ta kasutaks korduvkasutusega mitteplastist kotte, korduvkasutusega toidunõusid ja ei risustaks keskkonda olmeprügiga.

Mis või kes on kõige suuremad reostajad?

Kõige suuremad reostajad on suuremad tööstusettevõtted ja sadamad ning hajureostus põllumajandusest.

Kui suures mures peaksime tegelikult olema?

Suureks mureks pole põhjust eeldusel, et ettevõtted täidavad neile seatud keskkonnaalaseid tingimusi ja kohustusi ning inimesed ei risustaks enda elukeskkonda.

Palju on räägitud suitsukonidest, mis näiteks kanalisatsioonirestist alla visatuna lähevad otse merre. Kui reostatud on meie nn puhas vesi?

Kesk-Läänemere Interreg projekti BLASTC raames analüüsiti mereprügi Pirita rannas. Tulemused näitavad, et rannalähedasse merre satub prügi kas vahetult rannast või lähipiirkonnast. Kõige enam oli analüüsitud prügi hulgas pakendimaterjale (plastkotid või nende fragmendid, pudelikorgid, kommipaberid aga ka klaaspudelite tükid).

Eraldi fraktsiooni moodustavad ehitusel kasutatavad vahtplastist isolatsioonimaterjalide tükid. Mõnevõrra vähem leiti paber- ja papptükke, metallesemeid, sünteetilisest kummist ja puidust esemeid. See on õige, et kanalisatsioonirestist alla visatud suitsukoni leiab lõpuks tee merre. Et suitsukoni filtriosa laguneks merevees, selleks läheb aega mitukümmend aastat.

Tallinn on liitunud keskkonnateadlikkuse kampaaniaga “Meri algab siit”. Kampaania eesmärgiks on Läänemere tervisest rääkimine ning kitsamalt võetakse luubi alla konireostus. Kampaaniaga märgistati sademevee luugid hoiatatava tekstiga, samuti paigaldati linna kümmekond hoiatatavat nn Ballot Bini (https://ballotbin.co.uk/).

Ka sellest on palju räägitud, et jõed kannavad merre igasugu sodi, mida nad oma teel kaasa haaravad. Kuipalju on näiteks jõgedes olmesodi, mis võiks olemata olla?

Eelpoolmainitud BLASTIC projekti raames uuriti ka detailsemalt prügi koostist Pirita jõel enne merre suubumist. Prügi hulgast 48% moodustasid suitsukonid- ja –filtrid, plastist kommi- krõpsu- ja jäätisepakendid ning plastist kilekotid moodustasid mõlemad 10% prügist. Kõik see ja muu prügi võiks olemata olla.

Mida oleks vaja teha, et reostamine lõpeks?

Ega midagi üleloomulikku polegi vaja teha. Et inimesed elaksid keskkonda säästvalt ja ei risustaks ümbrust. Ettevõtted peaksid kinni keskkonnalubadega ja seadusandlusega seatud tingimustest.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...