Tallinnas on Nõmme tormile kõige haavatavam piirkond

Nädalavahetusel oli Tallinna ja Harjumaad hõlmavas Põhja-Eesti piirkonnas tormiga seoses kokku 23 väljakutset, kus päästjatel tuli sõiduteedelt või elektriliinidelt eemaldada sinna kukkunud puid või suuremaid oksi.

Pilt: Päästeamet

Tallinnas on Nõmme tormile kõige haavatavam piirkond

Erki Varma

"Tallinnas oli tormiga seotud elektririkkeid õnneks vaid kolm. Üheks kõige haavatavamaks piirkonnaks võib pidada Nõmmet, kuna seal on palju madalpinge õhuliine," nentis Elektrilevi juhtimiskeskuse juhtivspetsialist Hardi Puusepp. "Aga jah, seekordse tormiga läks Tallinna vaates hästi."

Tugevad tormituuled tekitasid laupäeval Eestis ulatuslikke elektrikatkestusi ning seda eelkõige Pärnumaal, Raplamaal, Järvamaal, Jõgevamaal ja Tartumaal. Laupäeval kella 16.39 seisuga oli vooluta 33 100 majapidamist. Esmaspäeva pärastlõunaks oli neist suurem osa likvideeritud ja elektrita oli veel 1524 majapidamist.

Laupäevane torm tegi Puusepa sõnul elektrivõrgus erakordselt palju pahandust. "Tuule kiirus oli paiguti isegi kuni 30 m/s ja selle tulemusel on paljudes kohtades puud liinidele murdunud," ütles Puusepp. Elektrilevi ja partnerite brigaadidel käis kibekiire töö ka öötundidel ning esimese 24 tunniga likvideeriti pea 200 riket, millega sai elektrivarustuse tagasi 27 539 klienti.

Igal aastal 80 miljonit ilmastikukindluse tõstmisse

Puusepa kinnitusel investeeritakse elektrivõrku igal aastal tarnekindluse parandamiseks suurusjärgus 80 miljonit eurot. "Asendame paljasjuhtmelist õhuliini kas maakaabli või kaetud õhuliiniga. Seda nii linnades kui hajaasustusega piirkondades," rääkis Puusepp.

Kaetud õhuliini korral ei anna liinile kukkunud puu lühist, paljasjuhtmelise liini korral tähendaks puu peale kukkumine koheselt riket. "Uuendame võrguskeeme ja alajaamasid. Võrk muutub järjest ilmastikukindlamaks – täna on 69% meie võrgust ilmastikukindel, aastaks 2025 on eesmärk jõuda 75 protsendini," lubas Puusepp.

Juba tänavu on plaanis Lasnamäel asendada 1,8 km õhuliini maakaablitega ning asendada kahe alajaama jaotusseadmed kaugjuhitavate jaotusseadmetega. Kesklinna piirkonnas vahetatakse välja 21 jaotustrafot ning valmistatakse piirkond ette toitepinge 6 kV üleminekuks 10 kV-le. Toitepinge üleminek toimub aastal 2022. Bussijaama piirkonnas uuendatakse 10,7 km kaablit ning demonteeritakse 15,7 km kaablit, lisaks demonteeritakse ka kaks alajaama. Tööd on plaanis lõpetada aastal 2021. Kokku rekonstrueeritakse tänavu Tallinnas neli jaotusalajaama –  üks Haaberstis, üks Nõmmel ja kaks Kristiines, millest üks on Magdaleena haigla toitealajaam.

Elektrilevi paneb inimestele südamele – maha langenud elektrijuhtmed võivad olla eluohtlikud, seetõttu ei tohi neile mingil juhul läheneda ega neid puudutada. Samuti ei tohi puutuda liinile langenud puid ega oksi – puutüvi ja oksad sisaldavad alati teatud koguses vett, mistõttu juhivad nad väga hästi elektrit. Nende katsumine võib viia kurbade tagajärgedeni. Katkenud elektriliinidest tuleb anda teada Elektrilevi  rikketelefonil 1343.

Päästjatel 23 väljakutset

Nädalavahetusel oli Tallinna ja Harjumaad hõlmavas Põhja-Eesti piirkonnas tormiga seoses kokku 23 väljakutset, kus päästjatel tuli sõiduteedelt või elektriliinidelt eemaldada sinna kukkunud puid või suuremaid oksi. "Üheski õnnetuses inimesed kannatada ei saanud," kinnitas Põhja päästekeskuse kommunikatsioonijuht Liina Valner.

Eestimaa läänerannikul paiskus tormi teele jäänud paikades pikali kergemaid esemeid ja murdus puid, mille eemaldamine andis päästjatele ohtralt tööd. Päästjatel tuli laupäevase tormiga väljakutsetele sõita kokku ligi poolel tuhandel korral, neist pea kolmandik Pärnumaal. Raplamaal põhjustas torm laupäeva õhtuks üle 65 väljakutse ja Järvamaal üle 60.

Pärnumaal Valgerannas jäi kaks inimest nii õnnetult puu alla, et nad tuli haiglasse viia. Laupäeval kell 12.34 said päästjad väljakutse Valgeranda, kus oli puu inimestele peale kukkunud.

 

 

Laadimine...Laadimine...