"Linnajõed on olulised kliima muutuste leevendajad, eelkõige seetõttu, et jõgede abil ohjatakse sageli lokaalseid üleujutusi. Jõed on tihti sademevee eesvooluks, mistõttu peavad need kõvakattega pindadelt vastu võtma sinna koguneva saastunud vee," ütles "Heawateri" projektijuht Tiia Pedusaar.
Alates 1. märtsist 2018 juhib Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet välisprojekti “Heawater”. Heawater projekt keskendub eelkõige väikeste jõgede tervendamisse ning veekvaliteedi parendamisse. HEAWATER ehk Läänemere valgala väikeste jõgede tervendamine toite- ja ohtlike ainete sissevoolu ärahoidmise kaudu.Tallinnas keskendus projekt Mustjõele, mis saab alguse Mustamäelt ning suubub Kopli lahte.
Kuna tänaseks on projektitegevused suures osas lõpetatud ning tulemas on vaid tulemusi tutvustav webinar, siis esitasime mõned projektiga seotud küsimused.
Küsimustele vastab projektijuht Tiia Pedusaar, kellel on hea meel tõdeda, et projekt on olnud edukas.
Projekt sai rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondi Kesk-Läänemere programmist.
Kuidas mõõdetakse Mustjões puhtust ja jõevee tervenemist?
Veekvaliteeti mõõdetakse Mustjões peamiselt keemiliste parameetrite abil, kuid tehakse ka mikrobioloogilist seiret.
Kuidas on jõevee tulemused projekti algusest projekti lõpuni muutunud?
Mustjõgi on üks kuueteistkümnest vooluveekogust Tallinnas, mis voolab läbi linna. Tänaseks on looduslikust sängist alles vaid 1,3 kilomeetrine lõik enne merre suubumist, kuid see väike jõelõik loob Tallinna linnapilti ainulaadse ja idüllilise elukeskkonna.
Vähendamaks kaldaerosiooni ja fosfori kontsentratsiooni vees ning leevendamaks üleujutusriske, on Heawater projekti raames rajatud Mustjõe ojale kaldakindlustust koguni 610m ulatuses.
Esialgsed veekvaliteedi seire tulemused näitavad, et kaldakindlustuse rajamine ja setete osaline eemaldamine jõest on vähendanud vee fosfori sisaldust ja hägusust ligi poole võrra.
Ojaveere truubi rekonstrueerimine suurendas vee läbilaskevõimet ja peaks edaspidi leevendama üleujutusriske.
Pikas perspektiivis paraneb muidugi ka suplusvee kvaliteet Stroomi rannas, millest saab kõige käega katsutavam kasu linnainimestele.
Mis on Heawater projekti raames tehtud ja kas on mõned sammud, mis jäid veel tegemata?
Linnajõed on Tallinnas olnud varem üsna puutumata teema, küll aga nagu ka selgus meie partneritelt Rootsis ja Soomes, siis ka neil on linnajõgedele seni pigem vähe tähelepanu pööratud.
Küll aga mängivad linnajõed suurt rolli, kuna urbaniseerumise tempo on kiire ning inimeste arv linnades aina kasvab. Linnastumine mõjutab jõgesid.
Linnajõed on olulised kliima muutuste leevendajad, eelkõige seetõttu, et jõgede abil ohjatakse sageli lokaalseid üleujutusi. Jõed on tihti sademevee eesvooluks, mistõttu peavad need kõvakattega pindadelt vastu võtma sinna koguneva saastunud vee. Mis aga omakorda halvendab vee ökosüsteemi toimimist, tuues kaasa hulganisti probleeme. Näiteks vee-elustik vaesub, vesi on sogane ja lehkab, kalda- ja põhjataimestik hakkab kaduma.
Sademevee looduslähedasem käitlemine linnas on võtmetähtsusega järgnevatel aastatel, seda nii linnaliste piirkondade laienemise kui ka ringmajanduse kontekstis. Kui linnal on eesmärk muutuda rohelisemaks, siis meie ettepanekul võiks see eesmärk olla hoopis sini-roheliseks muutumine. Rohelise ja sinise infrastruktuuri integreerimine pealinnas on väga oluline.
Projekti raames on edendatud ka koolilaste loodus-tarkust. Kuidas on seda tehti ja milline on olnud laste tagasiside?
Tegime viis loengut Tallinna koolides ja muidugi ka matku piki Mustjõge. Tagasiside lastelt oli väga positiivne. Kahjuks COVID-19 leviku tõttu jäid ka mõned koolidega kavandatud üritused ära.
Lisaks tegime projekti raames küsitluse kolmes linnas – Tallinnas, Turus ja Söderhamnis, millega soovisime teada linnaelanike suhtumist linnajõgedesse.
Uurisime ka, kas elanikud teavad, mis on sademevesi ja küsisime, kas nad oleks nõus panustama looduslähedasemasse sademevee käitlemisse ja linnajõgede veekvaliteedi parandamisse. Küsitlusest selgus, et ligi 70% elanikest oleks nõus kaaluma sademevee maksu tasumist. Eraldi tõid elanikud veel esile, et linnajõgedest räägitakse vähe ja jõed võiksid olla osa rohealadest meie pealinnas.
Heawater projekt kontsentreerus linnajõgedele ja nende veekvaliteedi parendamisele.
Et iga linlane saaks olla hoolsam ning oma tegemistega vähendada mõju loodusele, siis panime kirja kolm käitumismalli, mida igal linlasel tasub jälgida.
- Linnajõgi ei ole prügikast! Ära viska jõkke puulehti, oma diivanit ega suuna sinna oma sauna pesuvett. Komposteeri puulehed, diivan vii kas uuskasutusse või jäätmejaama ning ühenda sauna kanalisatsioon linna üldise reovee kanalisatsiooniteenuse pakkujaga.
- Märka ja teata keskkonnahäiringust telefoninumbrile 1313! Veidrad nähtused nagu näiteks imelik veevärvus, õlilaigud, lehkamine jne vajavad Keskkonnainspektsiooni sekkumist.
- Kohalik kogukond, st. asumiseltsid, võiks enam väärtustada oma territooriumil voolavaid väikseid jõgesid ja sekkuma planeeringutesse. Vabalt vonklev ning vulisev väike jõeke annab väiksele kohale väärtust, mis aitab eristuda.
HEAWATER webinar saab toimuma juba 19. novembril algusega kell 10.00 ning avasõnad teeb Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.
Webinari ajakava ja osalemislink on leitav SIIT.
HEAWATER projektist saate rohkem uudiseid jälgida siit.
