Tallinnas valitseb kontoritöötajate üleküllus - ülepakkumisi on tippjuhtidest juhiabideni

"Inimesel, kes teab täpselt, millist tööd ta tahab, kulub töö leidmiseks keskeltläbi pool aastat. Seda vaatamata faktile, et meil on tööjõupuudus," ütles TeamCreator partner Annika Melsas. "Palju kandidaate ei tähenda automaatselt, et nende hulgas oleks sobilikke."

Pilt: Albert Truuväärt/ Foto on illustreeriv
Eesti

Tallinnas valitseb kontoritöötajate üleküllus - ülepakkumisi on tippjuhtidest juhiabideni

Enn Tosso

"Inimesel, kes teab täpselt, millist tööd ta tahab, kulub töö leidmiseks keskeltläbi pool aastat. Seda vaatamata faktile, et meil on tööjõupuudus," ütles TeamCreator partner Annika Melsas. "Palju kandidaate ei tähenda automaatselt, et nende hulgas oleks sobilikke."

Töötukassa töövajaduste baromeetri järgi valitseb Tallinnas suurim tööjõu ülejääk kontoritöödel – ülepakkumisel on tippjuhtidest ja finantsjuhtidest kuni raamatupidajate ning sekretäride-juhiabideni. Kuigi palju ei vajata ka kujundajad ja multimeediakunstnikke ega ajakirjanikke.

Tööandjad otsivad abilisi, koristajad ning hooldajaid 

Väga otsitud on bussi- ja trammijuhid ning veoautojuhid. Lihtne on tööd leida kassapidajatel, müüjatel ja hooldajatel tervishoiuasutustes.

Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar ütles, et Töötukassa tööjõubaromeeter peegeldab tööturu olukorda hästi ning tööjõu ülejääk valitseb juhtide hulgas just finantsvahendus- ja kindlustusteenuste alal. 

"Kuigi Eesti Pank ei analüüsi tööjõu nõudluse ja pakkumise vahekorda nii detailselt, võis läinud aastal pangandussektori muutuste mõjul tööjõu nõudluse ja pakkumise vahekord kujuneda selliseks, nagu baromeeter seda näitab," sõnas ta. 

Mis puutub raamatupidamise valdkonda, siis ka OsKa arvestusala raport ütleb, et töötajate vajadus väheneb eelkõige lihtsamate ja rutiinsemate tegevuste osas ning kasvab  analüütilise suunitlusega spetsialistide järele. Soosaar möönis, et raamatupidamistarkvara täiustumine viib teatud tüüpi töökohtade vähenemiseni.

IT-spetsialiste värvatakse välismaalt 

Ökonomist jätkas, et kõige kergem on tööd leida IT valdkonnas, samuti ületas hooldajate ja veoautojuhtide nõudlus pakkumist. "Siin tuleb meeles pidada, et baromeeter lähtub tööandja vaatepunktist –  töötajaid ei õnnestu leida pakutaval palgatasemel," osutas ta, et tugevast nõudlusest IT-s annavad tunnistust ka suurenev hõive selles valdkonnas ja töötajate värbamine välismaalt.

"Raske on  värvata hooldajaid kollektiivlepinguga kokku lepitud palgataseme juures," märkis ta ning ennustas, et tulevikus suureneb elanikkonna vananedes ja jõukuse kasvades nõudlus tervishoiuteenuste järgi, mistõttu on oodata tööjõu nõudluse edasist kasvu selles valdkonnas.

CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt ei uskunud, et tegevjuhtide hulgas ülepakkumine valitseb, kuna nende tööotsingud erinevad teistest ametirühmadest. "Neid positsioone täidetakse üldiselt sihtotsingute abil, kus värbamisspetsialistid teevad töötajatele otsepakkumisi. Sobiva tippjuhi leidmine võtab aega ja nõuab tipptasemel värbamisoskuseid," rõhutas ta ning selgitas, et tegevjuhtide väljavaated olenevad suuresti valdkonnast, kus nad töötavad, teadmistest ja oskustest, kuid ka sellest, kui hästi suudetakse end tööturul nähtavaks muuta.

Suurima tööpakkumiste arvuga tööportaali CVKeskus.ee jaanuarikuu statistika näitab, et raamatupidaja ametikohtadele Tallinnas kandideeris keskmiselt 32 töövõtjat. "Spetsialisti tasemega ametikoha kohta on tegemist tõesti kõrge näitajaga," märkis ta. 

Aastaga on ametikoha pärast konkurents veelgi kasvanud – möödunud aasta jaanuarikuus kandideeris raamatupidaja tööpakkumisele keskmiselt 25 töövõtjat. "Tõenäoliselt on raamatupidajad muutunud kandideerimisel ka aktiivsemaks - sama trend näib olevat ka Tartus," kinnitas ta.

Multimeediakunstnike ja veebidisainerite osas on töö leidmine väga tugevalt seotud oskuste ja kogemustega. "Tipptegijad on antud valdkonnas väga nõutud ja raskesti leitavad," märkis ta, lisades, et huvi antud ametikohal töötada on aga suur ja keskmine kandideerijate arv ühele ametikohale on hetkel 27.  

Siiski rõhutas Auväärt, et kuna tööpakkumiste arv püsib praegusel ajal väga kõrgel, on pealinnas tööd võimalik leida enamikes valdkondades: oluline on muuta end tööandjatele nähtavaks, kuid ka ise tööpakkumistel silma peal hoida. Eesti suurim tööturu-uuring näitas, et pea iga teine töötaja on saanud tööandjatelt kandideerimiskutseid.

Ka TeamCreator partner Annika Melsas märkis, et raamatupidajaid on tõesti palju ja konkurss ühele ametikohale tugev, kuid tööandja seisukohalt ei pruugi alati olla lihtne kõigi kandidaatide hulgast õige isiksuse, spetsiifilise valdkonna kogemuse või programmi oskusega inimest üles leida.

Töö leidmine võtab pool aastat

"Olen täheldanud, et juhi kandidaate on samuti üsna palju ning tööpakkumisele kandideerijaid reeglina palju. Seda eriti siis, kui tööandja on hea mainega ning töökuulutus paistab teiste hulgast silma," kinnitas ta, kuid märkis, et juhi ametikoha puhul tuleb lisaks kasutada sihtotsingut, et leida just vajaliku tausta ja isiksusega juhti.

"Palju kandidaate ei tähenda automaatselt, et nende hulgas oleks sobilikke," sõnas ta.

Melsas rääkis, et ükskõik millisele ametikohale kandideerimisel on ääretult suur eelis kandidaatidel, kes teavad, millist tööd nad teha tahavad ning tegutsevad selles suunas läbimõeldult ning sihikindlalt. "Sellegipoolest tundub, et ka inimesel, kes teab täpselt, millist tööd ta tahab, kulub töö leidmiseks keskeltläbi pool aastat ja seda vaatamata faktile, et meil on tööjõupuudus," ütles ta.

Melsas tõi välja tänase trendi, kus paljud inimesed murravad pead selle üle, millist tööd nad tegelikult teha tahavad ja kas nad on oma praegusel töökohal õnnelikud. "Seepärast on palju tööjõuturul ringivaatajaid ning uutele tööpakkumistele avatuid," märkis ta.

Kui spetsialistidel ja oskustöölistel on eriala vahetuseks vaja ümber õppida, siis juhi ametikohal töötav inimene on silmitsi hullema asjaoluga. "Kui endine juht soovib edasi töötada spetsialistina, siis on tema palk tunduvalt madalam. Arvan, et ka see on põhjuseks, miks paljud juhid hetkel Töötukassas arvel on," sõnas Melsas. 

Tallinnas on kergem tööd leida kui mujal Eestis, sest paljud ettevõtted on koondunud just Tallinna lähikonda, kus Melsase hinnangul on kõige lihtsam tööd leida klienditeeninduses, ehituses, tootmises ja IT-s.

CV-Online Estonia turundusjuht Maris Viires rääkis, et Eesti tööturul on probleem, et juhte koolitatakse järjest juurde, aga juhipositsioone väga juurde ei teki. Samuti pole meie multimeediamaastik nii suure kiiruga laienenud,  kui uusi inimesi peale tuleb. 

Raamatupidajatega on Viirese sõnutsi keerulisem, kuna kandideerijaid on palju, ent häid raamatupidajaid on ikka vähe. "Paljud on läbinud vaid kursuseid ja oskavad rearaamatupidamist, kuid finantsalase kõrgharidusega ja hea kogemusega inimesi peab ikka otsima. Keeleoskuse taha jääb ka tihti asi," rääkis ta.

Erialaoskustest olulisemad on isikuomadused

Samuti on palju kandidaate assistendi ning sekretäri positsioonidele, sest sinna kandideerivad  need, kellel töökogemust veel ei ole, kuid on läbinud kooli ning soovivad klienditeeninduse valdkonnast siirduda kontoritööle. 

"Kõige lihtsam peaks olema tööd leida teenindaja ja müüja kohal, samuti tehasetöölistel, sest neid otsitakse kogu aeg," märkis ta ning lisas, et müügiesindajaid otsitakse palju, aga seal liiguvad inimesed pigem ühe tööandja juurest teise juurde. "Hea IT inimene ei pea üldse tööd otsima, tema leitakse kindlasti ise üles tööandjate poolt," märkis ta.

Statistikast nähtub, et pea 70% ettevõtetest plaanib järgneva poole aasta jooksul uusi inimesi värvata ja 30% planeerib olemasolevait töötajaid välja vahetada. "Olulisemaks kui erialased oskused on tööandjate jaoks muutunud inimeseks olemine, tema väärtused, motivatsioon ja hoiakud elus. Ennekõike otsitakse inimest, siis alles ametit," selgitas Viires.

Tööotsijatel soovitas ta läbi mõelda kolm peamist puntki: miks ma seda tööd tahan? Kes ma inimesena olen? Millist väärtust loon ettevõttele?

Keskmine kandideerimiste arv ühele tööpakkumisele on 6-8 inimest.

Laadimine...Laadimine...