Taluliidu asendusteenistuse juht Magnus: võõrtööjõu probleem paisutati üle, musta põllutööd teeb robot

Riigikogu koguneb 6. juulil kell 12 erakorralisele istungjärgule, mille päevakorras on välismaalaste seaduse muutmise seaduse (tööjõukriisi leevendamine) eelnõu esimene lugemine.

Pilt: Scanpix
Majandus Eesti

Taluliidu asendusteenistuse juht Magnus: võõrtööjõu probleem paisutati üle, musta põllutööd teeb robot

Enn Tosso

Talupidajate Keskliidu talupidajate asendusteenistuse juht Merle Magnus ütles, et nende abil asendustöötajaid värbavad keskmised ja väiksemad talud ei kasuta võõrtööjõudu. "Ma ei tea, et võõrtööjõudu palju oleks kasutatud, sest me ei puutu võõrtöölistega üldse kokku," sõnas ta.

Riigikogu esimees Henn Põlluaas kutsus 42 Riigikogu liikme ettepanekul kokku Toompea lossi istungisaali Riigikogu erakorralise istungjärgu 6. juulil kell 12. Erakorralise istungjärgu päevakorras on välismaalaste seaduse muutmise seaduse (tööjõukriisi leevendamine) eelnõu (192 SE) esimene lugemine.

Magnus ütles, et talud tellivad sel aastal palju asendustööjõudu, põhjuseks korraliste töötajate haigestumised. Kuid vahendatakse ainult Eesti oma töötajaid. "See pole koroonaga seotud, muud haigused kimbutavad palju töötajaid," sõnas ta.

"Võõrtööjõu probleem on üles paisutatud. Suurfarmid kasutavad roboteid ja kaasajal musta töö tegijaid on üldse vähe tarvis. Vaja läheb inimesi, kes valdavad arvuteid ning seadmeid. Väide, et üks kolmandik tööjõust tuleb välismaalt, on kindlasti üle paisutatud number," ütles Magnus.

Põllumees: kombaini rooli lähen ise

MTÜ Eesti Kartul juhatusse kuuluv kartulikasvataja Kalle Hamburg ütles, et tema oma talus ei ole kunagi võõrtööjõudu kasutanud ning ei vaja seda ka tulevikus.

"Kogu töö on mehhaniseeritud, koristamine toimub kombainiga, üks inimene saab koguda hooajaga 1300 tonni kartuleid ning kombainijuht olen ma ise," rääkis Hamburg. Ta jätkas, et kvalifitseerimata inimest ei saagi lasta kombainiga põllule, sest ta võib kogu eelneva töö ära rikkuda.

Tema sõnul pole taludes tööjõuga mingeid probleeme. Hamburg möönis, et suurtes farmides, kus kasvatatakse köögivilju, võib tööjõu puudus ettevõtjat pitsitada. "Kohalik inimene ei soovi tõesti põllul küürutada, ent põllumeest ei saa süüdistada, et ta väärilist palka ei maksa, sest põllusaaduste hinna dikteerib kaupmees," sõnas ta.

Küsimusele, miks põllumajanduse tööjõu probleem opositsiooni algatusel üldse Riigikokku tuleb, ütles Hamburg, et on mõistetav, et opositsioon tahab pildil olla. Ta osutas, et loomulikult on neid agrofirmasid, mis on orienteeritud välistööjõule. "Laudas on pikad tööpäevad ja vahetustega töö, töökeskkond pole nii mõnus," selgitas ta.

Hamburg viitas sellele, et arenenud riikides kasutatakse mujalgi välistööjõudu. "Eestis käitutakse hooajalise välistööjõuga korrektselt, töötajad lähevad hooaja lõpul koju tagasi, pole kohanud probleemi, et nad siia jääks," sõnas ta.

Omaette küsimus on tema sõnul selles, miks Eestisse on rajatud nii palju ebaratsionaalselt suuri farme, mis palju välistööjõudu vajavad. "See on juba eelmiste valitsuste – Reformierakonna, Sotside ja Isamaa -  poolt tehtud otsus, et eurotoetusi on kasutatud nõnda," osutas Hamburg probleemi juurtele.

Hooajatööline läheb kodumaale tagasi

Eesti Põllumajanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo seevastu leidis, et tööjõu probleem on tõsine, kui 31. juulil lahkub 300 lüpsjat ning üks neljandik Eesti lehmadest jääb lüpsmata.

Tema sõnul on nad neli kuud töötute hulgast lüpsjaid otsinud, kuid leidnud vaid üksikuid töötajaid. "Üks neiu tuli korraks, ent sai siis kosmeetiku töö tagasi. Mõni pöördub ukselt tagasi, kui tunneb sõnnikuhaisu. Mõni ütlebki, et tuli seepärast, et töötukassa käskis. Meil on 50 000 töötut, ent lauta ei tule nad tööle. Nad on linnainimesed," muretses Tõnissoo. Ta viitas, et probleemi põhjused peituvad juba 90ndates, kui massiliselt maalt lahkuti ning osutas, et need inimesed enam maale tagasi ei tule.

Ukrainast tulnud võõrtöölised on tema sõnul seevastu nõus ühiselamus elama ning nad töötavad hooajaliselt üheksa kuud, tunnevad loomi ja põldu ning on väga motiveeritud tööd tegema, kuna tasu on nende jaoks väga hea. "Nad soovivad käia tööl ning lähevad peale hooajatöö lõppu koju tagasi. Me räägime hooajatöölistest, mitte neist, kes tahavad pikaajalisi elamisluba. Hooajatöölised pole massiimmigratsioon," rõhutas ta. 

Tõnissoo leidis, et valitsus peaks tegema otsuse nagu Soome, Poola ja teised riigid, kes lubavad hooajatöölisi riiki. "Loomulikult peavad nad kinni pidama karantiinireeglist," lisas ta.

 

 

Laadimine...Laadimine...